· embrüo rakkude normaalseks arenguks, kõhre ja luukoe arenguks · antioksüdant, vähivastane toime. Defitsiidi esmaseks tunnuseks on nägemishäire hämaruses nn kanapimedus, defitsiidi süvenedes tekib kuivsilmsus ehk kseroftalmia, naha kuivus ja vananenud väljanägemine. Imendumist takistavad: raske füüsiline töö, raud, liigne alkohol, kohv, prednisoloon, kortisoon, jt. Looduslikud allikad: kalamaksaõli, maks, porgandid, tumerohelised ja kollased köögiviljad, munad, piim, piimatooted. D- vitamiin (kaltsiferoolid, antirahhiitiline vitamiin) Nimetatakse ka päikesepaiste vitamiiniks, kuna tekib Päikese UV kiirte toimel nahas. Inimorganismis muudavad maks ja neerud D vitamiini hormooniks kaltsitriooliks, mille ülesandeks on vere kaltsiumitaseme regulatsioon D2 ergokaltsiferool, D3 kolekaltsiferool. Biofunktsioon: kaltsiumi ja fosfori metabolism, seega luude ja hammaste areng ja
KUST SAAB: · tuletiku küljes D vitamiin OMADUSED: · D-vitamiini kutsutakse päikesepaiste vitamiiniks, kuna päikese ultraviolettkiired aktiveerivad kolesterooli vormi, mis eksisteerib nahas, muutes selle D-vitamiiniks. MIINUSED: · Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. · Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. KUST SAAB: · Kalamaksaõli · Suitsuangerjas · Küpsetatud lõhe · Soolaheeringas · Munakollane · Hautatud maks · Piim MILLEKS ON VAJA: · Sest see soodustab kaltsiumi imendumist seedetraktist ja fosfori assimilatsiooni, mis on vajalik luude ja hammaste moodustumiseks, · Lastele normaalseks kasvuks, sest selleta luud ja hambad ei lubjastu õigesti,
Avitamiin Hanna Parv Kirke-Marie Plakso 9.B VKK Milleks vajalik? · Nägemisprotsessiks · Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks. · Limaskestade normaalseks arenguks. · Organismi viljastusvõime tagamiseks. Kus leidub? · kalamaksaõli · veisemaks · seamaks · kanamaks · porgand · bataat · või · kõrvits · muna Mis juhtub vaeguse korral? · Punased või valged aknelaadsed punnid põskedel, kätel või reitel. · Silma sarvkesta kuivaks muutumine koos edasise haavandumisega. · On võimalik sarvkesta irdumine ( lõpeb pimedaks jäämisega). · Limaskestade ja naha kuivus Täname kuulamast!
D-VITAMIIN Nõo Reaalgümnaasium 10. C Keili Helekivi, Elo Kumel, Angela Lõhmus, Risto Johanson Jagunemine • D3 – leidub loomses toidus, kasutatakse toidulisandites, • D2 – tekib taimedes, takistab D3 imendumist Olulisus • Kaltsiumi imendumine – luude tugevus • Ca ja P tase kehas • Terve immuunsüsteem • Lihaste tugevus Leidumine • Päikesevalgus • Kalamaksaõli • Heeringas, tursamari, forell, makrell, lõhe, tuunikala, sardiin • Või, pekk, margariin • Vinnutatud kala • Munad • Soolatud veiseliha, maksapasteet Puudujääk põhjustab: • Kasvu kängujäämist • Luuvalud ja deformatsioonid • Probleemid hammastega • Probleemid närvisüsteemiga • Lihasnõrkus • Aneemia e. kehvveresus • Eelsoodumus hingamisteede haiguste tekkeks Liigtarbimine põhjustab: • Neerukahjustused • Anoreksia • Kaalukaotus
Randmel ja roietel tuntavad luumügarikud. Pehmestuvad ka koljuluud, mis väljendub luule vajutades iseloomuliku pl õksuna. Ojalgsus, aga ka Xjalgsus. Hammaste arengu häirumine. Aeglustub pikkuskasv ja mõnikord ka üldine areng. Võib tekkida lihasnõrkus, luumurrud. Ravivõimalused Dvitamiini. Algul ka kaltsiumi ja fosfori ravi. Toitmise korrigeerimine. Õues, päikese käes, viibimise suurendamine. Ennetamine Dvitamiin (imikud). Kalatooted, sealhulgas kalamaksaõli. Piim ja piimatooted (vanemad lapsed). Liikumine. Peaks eelistama magedamat toitu ja vältima kohvi. Kasutatud allikad http://static.inimene.ee/index.php?disease=r&sisu=disease&did=257 http://w ww.hopsti.ee/kastead/praktilisednouanded/vaikelapsetervisehaired/rahhiit2
nad ei oma sisulist energeetilist väärtust nad ei asenda teisi toitaineid üks vitamiin ei asenda teist vitamiini nad pole rakkude ehituskomponendid vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik Tähtsamad vitamiinid A D E C P A- vitamiin Kust saab: maks, piim, või, munad, porgandid Millele mõjub: Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude D-vitamiin Kust saab: kalamaksaõli, kala, maks, munad Millele mõjub: Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine E-vitamiin Kust saab: taimeõlid, idud, pähklid, kala Millele mõjub: Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid C-vitamiin Kust saab: kartul, kapsas, paprika, marjad, puuviljad, tsitruselised Millele mõjub: Antioksüdant, sidekoed, igemed, nahk, luustumine, haavade paranemine, immuunsüsteem, raua imendumine
· normaalse südametegevuse ja verehüübimise saavutamiseks, · stabiilse närvisüsteemi ja vererõhu säilitamiseks. D-vitamiini puudusel võib lastel tekkida rahhiit ja täiskasvanutel võib see soodustada luude hõrenemist. D-vitamiin on kõige ,,mürgisem" vitamiin. Tema kahjulik toime avaldub juba kümnekordsel soovitatava koguse ületamisel. Toiduga sellist suurt kogust saada on praktiliselt võimatu, küll aga võib seda saada toidulisandi nt kalamaksaõli liigsel tarvitamisel. Vanusega väheneb naha võime toota D-vitamiini ja tumedanahalistel inimestel on selle sünteesivõime väiksem. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Vitamiin D manustamine on hädavajalik rahhiidi ja osteomalaatsia ravis. Tema toime on efektiivsem, kui seda teha koos kaltsiumi, fosfori, vitamiinidega A ja C (viimasel on ka ennetav efekt vitamiin D toksilisuse suhtes).
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin
Liigtarvitus Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. A-vitamiin muutub aga toksiliseks toidulisandite ületarbimisel. maksakahjustused kuiv nahk juuste väljalangemine loote kahjustused pikaajalise üledoosi korral osteoporoos Alatarvitus kanapimedus kahvatu ja kuiv nahk Soovitatav päevakogus täiskasvanule- 0,9 g (mehele), 0,7 g (naisele) Maksimaalne päevakogus täiskasvanule- 3 g Kus seda leidub? kalamaksaõli maks Piimatooted (juust,või) munad porgand, toores karotenoidid kollased ja oranzid puu- ja köögiviljad (maguskartul, kõrvits, paprika, tomat, apelsin, papaia)
esineb vaid UVA kiirgus. Samuti tiheda solaariumi külastuse tulemiks võib olla kohati surnuna välja nägev nahk ja nahahaigused, millest tuntuim on melanoom. Eestis haigestub aastas melanoomi statistiliselt 15 naist ja 7 meest 100000 elaniku kohta. 2009. Aastal suri Eestis 65 inimest melanoomi tõttu, see paneb tõsiselt mõtlema, kas tõesti on jume nii tähtis, et sellega oma elu ohtu seada? Kindlasti mitte! Solaariumist oodatavad vitamiinid saab edukalt asendada septembrist maikuuni kalamaksaõli tarbides. Niisiis solaarium kujutab endast suuri riske ja ma ei pea õigeks noorte solaariumi külastamist. Enamik noori ei teadvusta end tegelikest ohtudest ning võivad tulevikus oma harjumusi kahetsema hakata. Õnneks Eesti Arstide Liit töötab selle nimel, et alla 18-aastased ei saaks enam solaariumi külastada.
15. Vitamiinid Mõiste: madalamolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, kuuludes liitensüümide koostisesse reguleerivad ainevahetust Liigitus: rasvlahustuvad (A,D,K,F),varud maksas ; veeslahustuvad (B,C,H,P),varud minimaalsed Tuntumad vitamiinid ja nende toime organismis: VITAMIIN LEIDUMINE TOIME/HÄIRE A Kalamaksaõli, maks, piim, või, Mõjutab kasvu, ,,kanapimedus" munad, roh.köögiviljad Bkompleks (1-15) Pärm, nisujahu, maks, juust, Silmade, limaskesta, kartul, leib, seened, kala nahakahjustused, verevaesus, närvivalud C Sidrun, kibuvitsa marjad, (kõik Skorbuut (igemed-hambad-
paari veaga. Ta lendab hästi, jutustab palju igasugu jutte ja kasutab pikki ning lohisevaid sõnu. Iiah seevastu on sünge ja kurb. Alati püüab tähelepanu oma nukrate lugudega, et keegi temast ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga känguru, kes on väga hoolitsev ema. Ta võttis oma hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Need kõik olid naljakad ja vägagi erinevad. Kõik loomad tundusid suhteliselt totud - nad väänasid raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks kui mindi ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks. Muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läksid ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid
orgaanilistes lahustites kui vees. Hõbebromiid on väga valgustundlik, seda sisaldavad fotomaterjalid. 2AgBr = 2Ag + Br2 Eralduv hõbe tingibki tumenemise enam valgustatult kohalt. Vesinikbromiidhapet kasutatakse rahustina hüsteeria ja unetuse puhul. Jood Jood on bakterivastase toimega. Joodtinktuuri kautatakse meditsiinis desinfitseeri-miseks Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutatakse halogeenlampides. Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. Aitäh tähelepanu eest!
sigimiseks, luu kasvuks ja nägemisteravuse spermatogenees, ovogenees, samuti põhjustades haiguslikke hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka mõjutab A-vitamiin platsenta ja seisundeid. antioksüdantse regulaatorina. embrüonaalset arengut. • Pimedaks jäämine Leidub loomstes toitudes: • Nägemisteravus • Silmapõletik Kalamaksaõli(30,0mg), veisemaks(7,74mg), • Luu kasvuks • Kanapimedus seamaks(5,4mg), kanamaks(4,3), munad (0,22) • Kuiv ja kahvatu nahk Taimsetes: Porgand (0,84mg), maguskartul (0,71mg) ja kõrvits (0,25mg) Vitamiin D Biofunktsioon:Luud on kaltsiumi ja (üldnimetus kaltsiferoolid) hõlmab fosfori reserv inimorganismis. • Rahhiit
rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli LEST Lest on kuni 50 cm pikk Elutseb kuni 40 m sügavusel Elavad üksikuna Süvikulestad, kes koevad Gotlandi sügaviku piirkonnas Rannikukudulestad, kes koevad 4-22 m sügavusel Sööb merikarpe ja väikesi kalu Laia ja lapiku, veidi pikliku kehaga Lesta silmad on ühel küljel Tal on väga maitsev liha, mida suitsutatakse, kuivatatakse või praetakse Meriforell ehk iherus
juba välja kujunenud Verest ja uriinist määratakse kalatooted, sealhulgas MIS ON RAHHIIT luumuutused. kaltsiumi ja fosfori sisaldus ja kalamaksaõli. Piim ja Esimene sümptom imikul nende ainevahetuse näitajad, piimatooted on kindlalt Rahhiit on luu ainevahetus- võib olla krambihoog mille põhjal saab hinnata tähtsaimaks kaltsiumiallikaks haigus, mille põhjuseks on kas varakevadel. Tüüpiliseks on kaltsiumi ja D-vitamiini toidus. D-vitamiini või kaltsiumi ja randmel ja roietel tuntavad vajadust
-karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või, munad, rasvhapped diabeet, porgandid maksahaigused Vitamiin D 5µ g Luude ja Vitamiinid A ja Rahhiit, luude Taimetoitlus, (kaltsiferoolid) kalamaksaõli, hammaste kasv, C, kaltsium, hõrenemine mineraalõlid, kala, maks, kaltsiumi fosfor ravimid munad imendumine Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisvastase (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi d tabletid, raud,
A-vitamiini allikad A-vitamiini saab loomsetest allikatest retinoolina, kõige enam on seda maksas ja kalamaksaõlis Organism on võimeline ka taimsetes toiduainetes leiduva β–karoteeni muutma organismis A-vitamiiniks. See tekib organismis karotenoididest - punastest-kollastest köögiviljadest, porgandist, paprikast ning ka spargelkapsast, rohelistest lehtköögiviljadest ja suvikõrvitsatest A-vitamiini allikad(I) Sisaldus 100 g kohta: kalamaksaõli veisemaks, keedetud või praetud Päevane annus seamaks, keedetud või praetud Meestele 900 mcg kanamaks, keedetud või praetud Naistele 700 mcg porgand, toores Üledoos 3000 mcg maguskartul ehk bataat või kõrvits, keedetud munad, keedetud Olulisus Tagab silmade, limaskestade ja maksa tervise
70 g porgandist, 100 g munakollastest, 120 g kuivatatud aprikoosidest, 120 g võist, 150 g porgandimahlast, 200 g paprikast. ALATARBIMINE • kanapimedus • kahvatu • kuiv nahk • kuivsilmsus ehk ksefoftalmia • vananenud väljanägemine ÜLETARBIMINE • maksakahjustused • kuiv nahk • juuste väljalangemine • loote kahjustused (teratogeenid) • pikaajalise üledoosi korral osteoporoos KUS SEDA LEIDUB • Loomsed: kalamaksaõli (30,0 mg); veisemaks, keedetud või praetud (7,74 mg); seamaks, keedetud või praetud (5,40 mg); kanamaks, keedetud või praetud (4,30 mg); või (0,68 mg); munad, keedetud (0,22 mg). • Taimsed: porgand, toores (0,84 mg); maguskartul ehk bataat (0,71 mg); kõrvits, keedetud (0,25 mg); MILLEKS ON VAJA A-VITAMIINI? • kasvamiseks ning organismi kudede taastootmiseks • naha ja juuste tervise tagamiseks • limaskestade kaitseks infektsioonide eest
toimega. Third level · Joodtinktuuri kautatakse Fourth level Fifth level meditsiinis desinfitseeri miseks · Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu ja köögivili. · Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). · Kasutatakse halogeenlampides. · Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. Click to edit Master text styles Second level Third level
kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel:
Vitamiinid ja vajalikkus A vitamiin Soovitav kogus mehele 0,9g, naisele 0,7g. Maksimaalne kogus 3g. Vaegus kanapimedus, kahvatu ja kuiv nahk. Ületoos maksakahjustused, kuiv nahk, juuste väljalangemine, loote kahjustused (teratogeenid), pikaajalise ületoosi korral osteoporoos. Leidub 100g kohta kalamaksaõli(30mg), maguskartul e bataat (0,71mg), veisemaks (keedu,prae)(7,74mg), või (0,68mg), seamaks (keedu, prae)(5,40mg), kõrvits (keedetud)(0,25mg), kanamaks (keedu, prae)(4,30mg), munad (keedetud)(0,22mg) porgand (toores)(0,84mg), B vitamiin 8 vesilahustuvat vitamiini. Tähtis osa raku ainevahetuses. Erinevad ained, samades toitudes. B1 vitamiin(tiamiin)
veepuhastuses Jood Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis AgI – fotograafias keedusoola lisandiks http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/Halogeenid.pdf www.freewebs.com/evelinsa/FWThumbnails/Halogeenid.ppt
kasulikke rasvu! NB! toidukordade vahe olgu 3,5-4,5tundi. Halvemal juhul võib ka olla 5h, aga soovituslik see ei ole, samuti ei tohiks süüa varem kui 3h. · 1h enne söögikorda ei tasu juua palju vedelikku ( lahjendab maomahlu) ja toit alati närida korralikult läbi ja süüa normaalse kiirusega ! · LISANDITEST: Soovitan võtta mingit multivitamiini ja ~1g C-vitamiini päevas ( mõistlik on osta 500mg-seid) KINDLASTI kalamaksaõli tarvitamine ( näiteks supilusikas trennivabal päeval hommikusöögiga, trennipäeval võid võtta natuke näiteks õhtul viimase söögiga) Samuti on hea kookosrasv 10-15g ( supilusikatäis) pudruga segada hommikul.
Nt. Tärklis, glükogeen ja tselluloos, petiin (viinamarjas)-parkaine, inuliin(organismis)-kiudaine, punduvad vees. 6. Lipiidid: Lipiidid on organismide energiaallikas. Lipiidid on nt. Vahad, õlid ja rasvad. Lipiidide funktsioonid: *energeetiline *metaboorse vee allikas 1g rasva +O2 CO2 + 1,1 g vett * varuained *isolatsioon *voolujoonelisus *hormoonid *annab maitse *aitavad vitamiine vastu võtta (ADEK, d-vitamiinid nt. Kalamaksaõli) Hüdrogeenimine on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Näide: CH2=CH2 + H2 CH3-CH3 alkeen + vesiniku molekul alkaan. Toiduainetööstuses kasutatakse hüdrogeenimist vedelate õlide töötlemises kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Seejuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped, mis on toatemperatuuril tahked.
aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A-d on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. Dvitamiin Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D-d on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D-d on liiga palju, võib tekkida iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja nõrkus; kaltsiumi on
Toiduainete kolesterooli sisaldus on küllalt erinev. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks organismis tuleks piirata näiteks searasva, võid, koort, munakollast, juustu, siseelunditest( maks, aju, neerud ), mereandidest( vähid, krabid, austrid ). Praadimise asemel keeta, hautada. Kolesterooli taset aitab veel vähendada kiudaineterikas toit Kolesterooli sisaldus 100 grammis toiduaines: Munakollane 1120 mg Vutimuna 844 mg Kalamaksaõli 570 mg Broilerimaks 440 mg Neer 405 mg Kanamuna 343 mg Maks 300 mg Veisemaksapasteet 293 mg Kalamari 235 mg Või 202 mg Nahaga kalkun 191 mg Krevetikonserv, külmutatud krevetid 182 mg Suitsuangerjas 140 mg Majonees 120 mg Keel, angerjas, suitsusilm 108 mg Nahaga broiler 99 mg Lard, kõrge rasv.juust 95 mg Veiselihakonserv, valgehallitusjuust 93 mg Vahukoor 92 mg Räim, haug, vürtsikilu 90 mg Küpsis 88 mg Emmental 87 mg Suitsukala, keskmiselt 80 mg Salaami 79 mg Lambaliha 77 mg
Vitamiinid Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired.
seniilsus jms Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba, piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim,
ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas) K-vitamiin(vere hüübimine-kala;saadused) B-rühma vitamiini(närvi-ja südametegevus,naha ja juste tervis.-taimsed tooted;pärm,piim,maks) C-vitamiin(antioksüdant-taimed,nende viljad)
Päikesekiirguse käes suudab organism ise muundada D vitamiini eelstaadiumist aktiivseks D vitamiiniks. Mürgitusohu tõttu tuleb olla ettevaatlik A vitamiini manustamisega retinooli näol liiga suurtes doosides. Beetakaroteen seevastu ei kätke endas mürgitusohtu. D vitamiin on vitamiin, mille puhul on oht kõige suurem, et saame seda toidust liiga vähe, mistõttu soovitatakse ametlikult, et just lapsed ja vanurid võtaksid lisa kalamaksaõli näol. D vitamiini puudus põhjustab kudede halvenenud mineraliseerumist, millega kaasneb skeletihälvete risk. Nagu vitamiin A puhul, tuleb ka vitamiin D puhul vältida üledooside annustamist mürgitusriski tõttu.(,,Toit- vajalik kõigile" http://www.nutrikaubandus.ee/Extran2/artiklid/Toit_vajalik_k6igile.php )
* vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organismis, allikad Rasvlahustuvad vitamiinid • A retinoidid • D kaltsiferoolid • E tokoferoolid • K naftokinoonid • Q ubikinoonid A-vitamiin • Antioksüdant, mis pakub organismile tasakaalu ja kaitset. Allikad Päevane vajadus • Allikad tomatid, porgandid, mais, apelsinimahl, kalamaksaõli, munad, piimatooted A-vitamiini päevane soovitatav kogus on 800–1000 µg-ekvivalenti, sellise Retinool esineb toiduainetes koguse saame näiteks: (7) rasvhapete estrina. Leidub * 5 g hautatud maksast, ainult loomsetes * 10 g maksapasteedist, toiduainetes. Taimsed *70 g porgandist, toiduained sisaldavad *100 g munakollastest, retinooli provitamiini β- *120 g kuivatatud aprikoosidest, karoteen
6)Mitu % energiavajadusest peaksid katma sahhariidid, valgud ja rasvad? sahhariidid 60%, rasvad 30% ja valgud 10% 7)Mis võib juhtuda sahhariidiga liigsel manustamisel? võivad muutuda organismis rasvadeks 8)Miks on taimetoitlus tervisele ohtlik? kõiki aminohappeid ei saa toidust 9)Miks vajab organism vitamiine? vitamiinid reguleerivad organismi kasvu ja ainevahetust ning reguleerivad vastupanu võimet haigustele 10)Nimeta tähtsamaid vitamiine ja mineraalaineid! Kus leidub? a)A-vitamiin(kalamaksaõli,või,munakollane), B-vitamiin (teraviljad), C-vitamiin(puuviljad,köögiviljad,marjad), D-vitamiin(loomsepäritoluga toiduained), E-vitamiin(taimeõlid) b)kaltsium, raud, tsink ja kaalium 11)Millised mikroelemendid on eluliselt tähtsad? fluori-, vase-, tsingi- jt. elementide ühendid Energia eraldumine ja neeldumine looduslikes protsessides 1)kõdunemine peamiselt mikroorganismide toimel kulgev organismide lagunemine pärast elutegevuse lakkamist
lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Eksperimentaalselt on tõestatud, et need rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Ka on nad seotud B-grupi vitamiinide ainevahetusega.. Essentsiaalsete rasvhapete poolest on rikkad toiduõlid ja kalarasv (eriti kalamaksaõli). Peale selle on rasvad organismile mõningate vitamiinide (A, D, E) jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite allikaks. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Fosfatiidide poolest on rikkad toiduõlid, eriti päevalilleõli. Steroolidest on tähtsaim kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena
propaantriooliks. Nendest ensüümitakse antud organismile iseloomulikku rasva. Osaliselt oksüdeeruvad rasvhapped a propaantriool süsinikdioksiidiks ja veeks ning neil reaktsioonidel vabanevat energiat kasutab organism oma elutegevusprotsessides. Varem kasutati rasvu ka seebi valmistamisel. Nüüd toodetakse seepi sünteetilistest rasvhapetest (parafiini oksüdatsioon). Rasvõlidest toodetakse õlivärvides kasutatavat värnitsat, kosmeetilisi kreeme, määrdeaineid ja ravimeid (kalamaksaõli ja riitsinusõli) 8 SÜNTEETILISED PESEMISAINED Üheks levinumaks sünteetiliseks pesemisaineks on nn. Tipooli-tüüpi pesemisained. Neid saadakse kõrgematest alkoholidest, mille radikaalis on 10-20 süsiniku aatomit. Alkoholi töödeldakse väävelhappega ja reaktsioonisaadus neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga. Sünteetiliste pesemisainete eelised seepide ees on järgmised:
I 2 + 10HNO 3 2HIO 3 + 10NO 2 + 4H 2 või kloraadid: [20] I 2 + 2ClO 3 - 2IO 3 - + Cl 2 Jood muundatakse kaheetapiline reaktsioon metüültiasoliinjodiid ja jodaati lahustes leelismetallide hüdroksiidid (näiteks naatriumhüdroksiidi): [17] I 2 + 2OH - I - + IO - + H 2 O ( K = 30) 3IO - 2I - + IO 3 -- ( K = 10 20 ) Toredad teadmised · Jood on bakterivastase toimega. · Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. · Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). 4 · Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. Kasutatud kirjandus: http://web.zone
porgandid d, diabeet, maksahaig used Vitamiin D 5µ g Luude ja Vitamiinid A Rahhiit, luude Taimetoitlu (kaltsiferoolid) kalamaksaõli hammaste kasv, ja C, hõrenemine s, , kala, maks, kaltsiumi kaltsium, mineraalõli munad imendumine fosfor d, ravimid Vitamiin E 10 mg Antioksüdant, Vitamiin C ja Väheneb rasestumisv (tokoferoolid) taimeõlid, kaitseb B12 , ajuripatsi astased
kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A-d on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. Vitamiin D Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D-d on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D-d on liiga palju, võib tekkida iiveldus, oksendamine,
Vitamiinidel ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks (A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7
silinder - kolvirõngad) · peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma · peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) · peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel · olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad olla ka taimsed ja loomsed õlid ( rapsiõli, kastoorõli, oliivõli, kalamaksaõli). Autotehnikas kasutatakse põhiliselt mootoriõlisid, transmissiooniõlisid ja hüdraulikaõlisid. Tänapäeva autotehnika puhul: · pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1
estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke fosfolipiidid- sisaldavad fosfaatrühma ühe rasvhappe asemel 2. Lipiidide funktsioonid: struktuurne, energeetiline varuaine, kaitsefunktsioon 3. Toidurasvad peaksid katma 2530% päevasest toiduenergiast. 4. Milliseid rasvhappeid nimetatakse asendamatuteks rasvhapeteks (selgita aine struktuurist lähtuvalt)? 5. head asendamatute rasvhapete allikad on näiteks oliiviõli, seesamiseemneõli, kalamaksaõli, linaseemneõli ja kanepiseemneõli. 6. Rasvade olek sõltub rasvhappe radikaalist s.t. küllastunud radikaali puhul (kõik üksiksidemed) on rasv tahke ja küllastumata radikaali puhul (vähemalt 1 kaksikside) on rasv vedel - õli. 7. Vedelaid rasvu nimetatakse õlideks 8. Kirjelda rasvade seedimisprotsessi. 9. Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi. Rasvhapped võivad olla nii küllastunud kui küllastumata
nõrgemad liigikaaslased. Tursk on päevase eluviisiga. On kindlaks tehtud, et ööseks laskuvad nad kivisele merepõhjale ja lebavad seal liikumatult, kas kõhuli või koguni külili. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Tursk on kala, kes asustab laiu veteavarusi, elades peamiselt Läänemere kesk- ja lõunaosas. Tursaparved on väga liikuvad, kuid nad hoi 6 Kalad meie toidulaual 5. PILDID latikas kaheksajalg
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees.
Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. / 8 / Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Avastuslugu Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917
3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. Vitamiinid on toitainete rühm, mida inimene vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes. Vitamiinid on keerulise ehitusega. Inimene saab vitamiine peamiselt toiduga. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? Skorbuut C vitamiini puudus. Rahhiit D vitamiini puudus. Beri- beri - B vitamiini puudus. 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. A vitamiini saame : Kalamaksaõli, porgand, kõrvits C - vitamiini saame: Apelsin, sidrun, greip K vitamiini saame: Bakterid soolestikus toodavad. Vitamiinid 1.Kuidas jagatakse vitamiinid, too näide. 2. Mis on avitaminoos, hüpervitaminoos? 3.Iseloomusta vitamiine lühidalt. 4.Milliste vitamiinidega on seotud skorbuut, rahhiit, beri-beri? 5.Milleks on vaja ja kust saab (3 allikat) A,C,K vitamiine. Vesi 1.Defineeri mõisted hüdrofiilsus, hüdrofoobsus, hüdrolüüs. 2
Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. B rühma vitamiinid. Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet
laskuvad merepõhja. Suguküpseks saavad tursad 4...5 aasta vanuselt. Looduses elab tursk tavaliselt 9...10 aastat vanaks. Tursk kasvab harilikult 40–60 cm pikkuseks ja kuni 1,5 kg raskuseks, suurimad isendid võivad olla ka üle meetri pikad. Tursk on üks tähtsamaid põhjalähedase eluviisiga püügikalu kogu maailmas. Eriti väärtuslikuks peetakse tema A- ja D-vitamiini rikast maksa, millest toodetakse kalamaksaõli. Tursa liha on rasvavaene, kuid maitsev ja sobib hästi dieettoiduks. Looduskaitse alla ei kuulu. -11- -12- 5. Lõhi Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5- meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt sarnaneb meriforelliga .
5. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad Vitamiin A (retinooolid) ja eelaste ( -karoteenid) 1. 800-1000 retinooli µ g-ekv. - maks, piim, või, munad, porgandid 2. Nägemine, luude kasv, terve epiteelkude, antioksüdant 3. Vitamiinid C, D; E, niatsiin, tsink, seleen, küllastumata rasvhapped 4. Pimedaks jäämine, silmapõletik, kuiv nahk, nohu 5. Alkohol, kohv, kortisoonid, nitraadid, mineraalõlid, diabeet, maksahaigused Vitamiin D (kaltsiferoolid) 5 µ g -kalamaksaõli, kala, maks, munad Luude ja hammaste kasv, kaltsiumi imendumine Vitamiinid A ja C, kaltsium, fosfor Rahhiit, luude hõrenemine Taimetoitlus, mineraalõlid, ravimid Vitamiin E (tokoferoolid) 10 mg -taimeõlid, idud, pähklid, kala Antioksüdant, kaitseb rakumembraane vereringeelundeid ja lihaseid Vitamiin C ja B12 , mangaan, seleen Väheneb ajuripatsi hormoonide sekretsioon ja organismi võime ladestada rasvlahustuvaid vitamiine
· Sepik, sai, nisuhelbed, tärklis, keed.makaronid - 30 · Leib, kohupiim, soolaforell, tuunikalakonserv - 25 9 Kokkuvõte Referaati kirjutades leidsin põhilise materjali internetiallikatest. Kirjutamisel kasutasin ka ENE ja ,,Üldise keemia" lehekülgi. Uurides erinevaid allikaid, sain teada järgmist: · Jood on bakterivastase toimega. · Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. · Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). · Jood sublimeerub kuumutamisel violetse auruna. · Joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaks määramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend. 10 Kasutatud kirjandus H.Karik ,,Üldine keemia. Käsiraamat õpilasele", Tln
*glükogeen-talletatakse maksas ja lihastes Süsivesikute ülessanded: energeetiline - kõige kiiremini kasutatav energiaallikas. struktuurne- taime ja seeneraku kestas, selgrootute välistoese koostises varuaine- (taimedes tärklis, loomades glükogeen) LIPIIDID a) RASVAD- Kõige energiarikkamad b)ÕLID- taimsed õlid(rapsiõli), loomsed õlid(kalamaksaõli) c)VAHAD- Kaitseülessanne d)STEROIDID- Suguhormoonid, D-Vitamiin, Kolesterool-hea ja halb kolesterool, halb põhjustab ateroskeroosi) EI LAHUSTU VEES! Lipiidide ülessanded: a) energia varuained b) Temperatuuri säilitamine c)siseelundite kaitse(neerud Fosfolipiidid- on liitlipiidid, mida leidub meie rakumembraanides VALGUD e. PROTEIINID On on biopolümeerid,mille monomeerideks on aminohapped. Biopolümeerid- leidub elusorganismides, mitu, Monomeerid-üks
annaabi.ee 
