Elupaiganõudlus eri liikidel, mis peab olema? KÄRNKONNAD Harilik kärnkonn maismaa, võimeline sigima kaladega veekogus, kuna kullesed on kergelt mürgised. Septembri lõpp-aprill pinnasesse kaevunud. Kõre e juttselg-kärnkonn olulised elupaigatingimused: päikesele avatus, madal või vähene taimestik; madalad, kiiresti soojenevad ajutised veekogud; liivane pinnas v sobivate varjepaikade olemasolu (elupaigad liivakarjäärides, rannikuluidetel, hooldamata rannaniidud, mahajäetud kalakasvatustiigid, kultuurrohumaad). Kõre vajab avaraid päikesepaistelisi alasid luited ja liivakud või karjatatavaid ranna- ja looniitusid. Rohe-kärnkonn päikesele avatud liivaste ja madala taimestikuga alade liik. Viibib vees vaid kudemisperioodil. Mudakonn vajab nii maismaa- kui ka vee-elupaika. Vee elupaik: kaladeta selge veega seisuveekogud, madala veetaimestikuga, laugete kallastega(madal kiiresti soojenev vesi), päikesepaistel. Maismaa elupaik: kergesti kaevatava pinnase olemasolu
Täiskasvanu tüvepikkus 60-90 cm; kaal 10 (20) kg Üksikjälg: ees 7-11 cm; taga 5-7 cm pikk (mõõdud koos küünistega) Saarmas on kohastunud vee-eluviisiks: saarma keha on sale, lühikeste jäsematega ja voolujooneline. Pea on lai ja madal ning tüürina kasutatav saba on tüve poolt väga jäme. Varvaste vahel on ujulestad. Keha värvus on pruun selja poolt tumedam, kõhupool heledam. Elupaigaks on mitmesugused veekogud: ojad, kraavid, jõed, järved (väga meeldivad kalakasvatustiigid). Võib elada ka kopra elupaigas, kuna saarmas ja kobras pole toidukonkurendid. Saarmas ujub kiiresti ja ühtlaselt jättes veele u-kujulise viiru. Ujumisel ulatuvad veest välja vaid nina ja silmad. Väljaheited jätab, nagu enamik kärplasi, nähtavale kohale tavaliselt veest väljatuleku kohtadele nt. truupide servad, kivid. Saarma ekskremendid on väga kergesti äratuntavad need on värskena mustad kuini rohelised vormitud ,,laigud", mis vananedes muutuvad halliks ja haisevad