iseseisvuse(kapitalism ja protestantism) sünni ja majandusliku rikkuse kasvuga. See soodustas baroki laia levikut ja suurt huvi ka keskklassi hulgas. Hollandi kunstnikud kujutasid pea kõiki eluvaldkondi ja sel perioodil said eluõiguse sellised žanrid nagu maastikumaal ja vaikelu. Hollandi kunst ei ole oma vormilt nii suurejooneline ja äge nagu Itaalias ja kaldub pigem realismi. Ka Hispaanias oli barokk kunstide kuldajaks, ent erinevalt Hollandist, kus kunst kakkas jõudma ka „tavaliste” inimesteni, toetasid seal kunsti endiselt peamiselt ainult kirik ja õukond ning hinnas olid traditsioonid ja vanad väärtused. Prantsusmaal oli barokk uue ajajärgu kuulutajaks ses mõttes, et tasapisi hakkas kunstielu keskus Roomast Pariisi üle kanduma. Lisaks kandis barokk seal ideed kõikide kunstide liidust – arhitektuuri ja maastiku, maali ja skulptuuri, mööbli ja metallehistöö ühendamiseks üheks suurepäraseks tervikuks. Arhitektuur
süsteem" käsitleb Ta koolisisest tööd õpetaja õpetamisega kui ka õppimisega. (H. Liimets 1958) Edasises uurimistegevuses väitekirja problemaatika otsest kajastamist ei leia, kuid kaudselt siiski. (R. Liimets- Sorokin 1998) "Väitekirjas ja sellega seotud kirjutistes on õpetaja enesearengu oluliste elementidena esile toodud aktiivne eneseanalüüs ning pidevalt jätkuv õppimine. Seda võiks pidada eelduseks, miks Liimets asus hiljem kasvatust käsitama interaktiivse nähtusena ning kakkas rõhutama isiksuslikku lähenemist ja õpilase subjektiivsust." (R. Liimets-Sorokin 1998:13) Uurides vahepeal raskestikasvatatavuse probleeme, lülitus Ta 1967. aastal jälle didaktikasse tööga "Vastastikuse rikastamise printsiip kasvatuses". Selleks ajendi sai ta aga eelnevalt uuritud raskestikasvatatavuse uurimusest. Kuna Liimets ja Ta õpilased olid jõudnud arusaamani, et raskestikasvatatavuse üheks põhjuseks on häiritud suhtlemine, s.o
isikupärase käekirjaga kunsti. Ka mitmed sõjaeelse avangardi esindajad, foovid ja kubistid muutusid rahulikumaks ja realistlikumaks. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Kuid peagi muutsid mõlemad suunda ja neist said radikaalsed avangardistid. Matisse kakkas maalima hiiglaslikke roosasid ja kollaseid skandaalselt deformeeritud naisakte ja natüürmorte, mis olid samas dekoratiivselt kaunid ja mängulised. Ka kasutas ta palju värvilisest paberist välja lõigatud kujundeid, mida ta kleepis lõuendile. Picasso loomingus said keskseks vanade müütide dramaatilised ja ekstravagantsed tõlgendused, mille vormikeeles ühinevad mineviku suurmeistrite (M. Grünewald, F. Goya jt.) mõjud Picasso enda kubistliku ja sürrealistliku minevikuga.
isikupärase käekirjaga kunsti. Ka mitmed sõjaeelse avangardi esindajad, foovid ja kubistid muutusid rahulikumaks ja realistlikumaks. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Kuid peagi muutsid mõlemad suunda ja neist said radikaalsed avangardistid. Matisse kakkas maalima hiiglaslikke roosasid ja kollaseid skandaalselt deformeeritud naisakte ja natüürmorte, mis olid samas dekoratiivselt kaunid ja mängulised. Ka kasutas ta palju värvilisest paberist välja lõigatud kujundeid, mida ta kleepis lõuendile. Picasso loomingus said keskseks vanade müütide dramaatilised ja ekstravagantsed tõlgendused, mille vormikeeles ühinevad mineviku suurmeistrite (M. Grünewald, F. Goya jt.) mõjud Picasso enda kubistliku ja sürrealistliku minevikuga.
isikupärase käekirjaga kunsti. Ka mitmed sõjaeelse avangardi esindajad, foovid ja kubistid muutusid rahulikumaks ja realistlikumaks. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas klassitsistlikult üldistavat ja selget joonistust. Matisse maalib natuuritruusid figuure ning modelleerib valguse ja varjuga. Kuid peagi muutsid mõlemad suunda ja neist said radikaalsed avangardistid. Matisse kakkas maalima hiiglaslikke roosasid ja kollaseid skandaalselt deformeeritud naisakte ja natüürmorte, mis olid samas dekoratiivselt kaunid ja mängulised. Ka kasutas ta palju värvilisest paberist välja lõigatud kujundeid, mida ta kleepis lõuendile. Picasso loomingus said keskseks vanade müütide dramaatilised ja ekstravagantsed tõlgendused, mille vormikeeles ühinevad mineviku suurmeistrite (M. Grünewald, F. Goya jt.) mõjud Picasso enda kubistliku ja sürrealistliku minevikuga