Pime auk
Ka kõige pimedamad
koopad üksikutel saartel on risti-põiki läbi uuritud. Aga võib leiduda kõledaid mahajäetud või
silmale nähtamatuks jäänud paiku, kuhu ei ole inimene oma jalga teab kui kaua tõstnud. Ühes
väikelinna koolimajas on just seesugune paik, näotu, pime, räpane.
Sinna jõudmiseks tuleb avada uks, surudes oma sõrmedega ukselinki, mis on sadade
inimkäte puudutustest rasvane. Seejärel sisene kõledasse kajavasse, kuid avarasse ruumi, mille
tuhmid sinakad seinad on kohati pragunenud ning laest mõned krohvitükid põrandale langenud.
Nüüd sammu mööda kulunud kiviplaatidest laotud külma põrandat mõne meetri jagu edasi.
Aastatevanuste lauajuppideni jõudes oled viimaks pärale jõudnud. Nüüd lase end kummargile. On
tunda metalli jahedust, millelt kõvad puitlauad tuge leiavad. Ninasõõrmed täituvad aegamisi