Kuressaare Gümnaasium GIORGIO DE CHIRICO Referaat Koostanud: Juhendaja: Kuressaare 2008 ELULUGU Giorgio de Chirico oli Kreeka-Itaalia päritoluga maalikunstnik sündis 10. juulil 1888. aastal Kreekas. Ta isa oli sitsiillane. Koos Carlo Carrà'ga lõi ta metafüüsilise (Pittura metafisica) kunsti liikumise. Tema isa Evaristo oli alati väga toetav poja kunstikiindumuse suhtes ja korraldas juba paariaastasele Giorgiole tema esimesed kunstitunnid koos Kreeka maalija Mavrudisega. Ta õppis kunsti nii Ateenas kui ka Firenzes. Pärast isa surma 1906. aastal kolis ta Saksamaale, et Münhenis astuda Kujutava Kunsti Akadeemiasse (Academy of Fine Arts). Selles koolis luges ta filosoofide Nietzsce ja Artur Schopenhauer'i kirjutisi ja õppis Arnold Böcklin'i ja Max Klinger'i töid. 1909. aasta suvel naases ...
Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast. Ühes Anderseni muinasjutus on kirjas, et ,,saatan jäljendab Jumalat" omal kombel. Ka ,,Lumekuningannas" korraldab saatan oma imesid jumalike imede jäljendamiseks. Anderseni kirjandusteoses võrduvad inetud imed pahupidi pööratud ilusatega. Jumalik ime muudab surnu elavaks, saatanlik aga elava surnuks: nii muutub Kaj süda peaaegu jäätombuks. Jumalikud imed muudavad tavalisi asju, muutes neid paremaks algsest variandist. Halvemaks moonutamine ning õnnetustele juhtimine- see käekiri kuulub saatanlikule imele, nii juhtus ka lugu nõiapeegliga: ,,Kõige ilusamad maastikud nägid seal välja nagu keedetud spinat..." Jumalikud imed juhtuvad äkki, et rõõmsalt üllatada. Saatanlikud selleks, et tabada ootamatult ning hukutada, nii haavas ka nõiapeegli kild ootamatult Kaj sooja südant ja silma.
ooperiartisti Maria Kallastega. Otil on üks poeg. Laiema tuntuse saavutas ta rollidega ,,Malevas" ja ,,Tulnukas". Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga (lisa 2), kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale ,,Riigimehed", kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Ott Sepp Reformierakonna liige. 3 Ott Sepa rollid Eesti Draamateatris · 2004 Kaj Jevgeni Svartsi "Lumekuningannas" · 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" · 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" · 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" · 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" 4 Ott sepa rollid Vanemuises · Stepan Sevõrjov, Djakov Tom Stoppard "Utoopia" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö, 2003)
2005. -2006. aastani Eesti Draamateatris 2006. aastast Vanemuise teatris draamanäitleja ,,Malev" ja ,,Tulnukas" Reformierakonna liige http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000211/72c 2bfce-9ab9-449c-8301-daab9ad754e4.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Rollid Eesti Draamateatris 2004. Kaj ,,Lumekuninganna" 2005 Rudolfo ,,Savonarola tuleriit" 2005 sõdur ,,Othello" 2006 Bernard ,,Müügimehe surm" http://et.wikipedia.org/wiki/Ott_Sepp Vanemuise teatris 2007 Peter ,,Lõvi, nõid ja riidekapp" 2008 Bob ,,Sviit" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael ,,Rumm ja viin" 2011 Kirjanik Kõrend ,,Tabamata ime" 2012 Mati Nuude, Hardi Volmer ,,Musta pori näkku" http://g1.nh
Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" Vanemuise teatris 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov Tom Stoppardi "Utoopias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2006 Altermann Andrus Kiviräha "Teatriparadiisis"
3. Kes peaks vastutama rasestumisvastaste vahendite kasutamise eest. Mida teha kui partner keeldub end kaitsmast? - Mõlemad peaksid vastutama kaitsevahendite eest, sest et kui näiteks tüdruk rasedaks jääb, siis on sellest tema ise ka süüdi, et ei käskinud poisid kaitsevahendit kasutada. Üldiselt on ikkagi meessugupoolel, vähemalt nendel kes mõtlevad peaga, neil on kaitsevahendid olemas alati ja igalpool. Kui partned keeldub kasutamast kaitsevahendit, siis arvatavasti jääks ta ilma kaJ. Kui ta keeldub üldse kunagi kasutamast, võib-olla on tal näiteks allergia kondoomide vastu, siis tuleks endal selle peale mõelda. Hakata pille võtma või muid rasestumisvastaseid tooteid. 4. Mis on abort, millised on abordi liigid, millise raseduse perioodini on abort lubatud? - Abort on see, kui näiteks naine ei soovi last mingil põhjusel, siis rasedus katkestatakse meditsiiniliselt. Selle tagajärjel võib muidugi juhtuda ka nii, et naine ei saa mitte kunagi lapsi.
pere peab nalja peletamiseks volgu tegema. Aeglase perenaise kasikivile kasvab sammal ja ta ei saa seda enam kiiresti kaima, tema jahu 16peb astjastja tema lapsed on naljas. Aeglase tiidruku varten veereb loiult, see ei anna peent heiet, tiidruku sark ei saa kerge ja ohuline, tema noore jhu notkus jaab jameda kanga varju ega sutti noore mehe pilk tema nage- misest. Kasi, miska ta veimevakka taidab, ei nae kihlasormust ja kortsub vanatiidrukupolves. Aeglase inimese kasi ei kaj hasti ja ta on kularahva- pilgata - ja kes siis tahab pilke alla sattuda?! Ei - virk kasi ja kiire samm - need olid joudeolekust rohkem vaart. "Aeg, t6us ja moon ei Datakellegi jarele," utles kularahvas ja seeparastDli inimeste elu t66kas, nii poisikesel kuj taismehel, nii mehel kuj naisel. Varakevadest esimeste halladeni ei andnud selja sirutamiseks mahti pold ega viinamagi. Aga ka vaarikas tasu ei pogenenud t66ka eest.Tema leib tuli kulI vaevaga, aga tulemata ta ei jaanud
aastast Kinnitatud riigieelrave alusel detailiseerib... Riigieelarve täitmine Toimub tsentraliseeritult läbi riigikassa Kulusid võib teha reegline vaid jooksva eelarveaasta jooksul. Eelraves näidatud arvetsulikke e. Eotse teistest seadustest tulenevaid kulusid võib ületada Aruandlus: Ministeeriumi majandusaasta aruanne Riigi majandusaasta koondaruanne Aasta aruandes tuleb kajastada kaj pikemaajaliste eesmärkide täitmine Seitsmes loeng. Riigikontroll RIIGIKONTROLL Teostab põhiseaduse järgi majanduskontrolli. Riigikontrolli siusline tegevus sarnaneb rahvusvahelisele mõistele audit. Audit ei puuduta seejuures vaid finantsaruande õigsuse kontrolli, vaid hinnatakse mh. ka riigiasutuste raamatupidamise ja aruandluse õigsust. Kõige mahukam Riigikontrolli ülesanne on aga tulemuskontroll, mille käigus hinnatakse mh
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
1. soome asustamise etapid 1.etapp x (ei ole teada, kust tuldi) 7500-3300 eKr (tulid jahimehed, kalurid) 2.etapp soomeugrilaste tulek Soome aladele 3300 3000 eKr (x+SU, x assimileerus. SU assimileeris endaga teised hõimud). Nendega tuli kammkeraamiline kultuur (kammipiimustriga savinõud. See viitab sellele, et oldi juba pisut paiksemad, koguti tagavara). 3.etapp baltihõimud 2400-2000 eKr (tõi venekirveskultuuri, nöörkeraamika. Neid polnud palju. Tõid ca 200 sõna). x+SU+b rannikul; x+SU sisemaal (baltihõimude mõjud hakkavad domineerima just rannikul). Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme ...
inimomadustega, paneb nii asjad kui loomad inimeste kombel kannatama, rõõmustama ja armastama. Erinevalt traditsioonilistest muinasjuttudest lõpevad Anderseni lood mõnikord ka kurvalt – nendes on viiteid inimolu ja armastuse haprusele ja kaduvusele. 1. Lumekuninganna- Kui jäine ilu külmutab armastuse, tuleb selle ülessulatamiseks ränka vaeva näha. Väike Gerda võtab ette pika raske teekonna, et tuua Lumekuninganna kõledast jäälossist koju sõber Kaj, kellele läks silma terav peeglikild, mis külmutas ta südame. Gerda seikleb kuningalossis, röövlite juures ja lõpuks juhatavad Lapi eit ja Saami eit ta Lumekuninganna lossini. Ning jah, külm peab lõpuks soojusele alla vanduma. 2. Lumememm- armas lugu Lumememmest, kes sai suure armastusega valmis meisterdatud ja kes hakkas armastama ahju. Tantsis temaga iga öö, kuni ära sulas. Just elle koha pealt leiti pärast tuhakühvel. 3
#;h_èMZ-C}#v#R^#&#*;Y9`0#?
#SVrM6+#1nM#Z3j1##Kv?
#P^###ocQEz0#qq#z4?Um?
#a#z##[#[##J%#J@
##GI_- k#G Z t%d #S##jRc#mg#
3#m#|s<|#ATW#:6c *[` # [X
#<#Q##> 4mT~*i6#- -
,u#U#Ayrmb#44lq#x#ZQml#d##{
:uZG3r?S#T0l-c#n U%y#%]90#
zw[*wV1Q####n##c4$r##Xy.APio*E##
#s I#wN#x>j=5Yr5O#^4 ;#}#Mahi%[8,GR-
_6mx-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
