Bütsants
Samuti jäid
maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja
sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust,
nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu
usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid
totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi).
mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid
dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi
suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks
põliselanike tööjõudu. Selleks, et neid paremini kristianiseerida, ohjes
hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse,
reduktsioonidesse. Rüütel: Rüütlite kasvatus 7 a. paaz , 15 a.
kannupoiss, u.18 21 löödi rüütliks. PAAZ kõrgemalseisva feodaali
juures teeniv poiss (õppis kombeid, käitumist daamidega, sõdimist,
relvade käsitsemist, tantsimist, pillimängu jms).