tagune torn u. 20m kõrgune kolmveerandringikujulise plaaniga ehitis, mille üldsügavus oli 7m. Torni allosas oli 2 puitvahelaega eraldatud korrust, millel siinse maapinna erilise reljeefsuse tõttu oli kummalgi oma sissepääs. 7m kõrgusel kattis ehitist silindervõlv. Sellel olevate korruste lahendus sarnanes Assauwe torni omaga. Ehitist läbivalt müüride ühenduskäigult viis ukseava esmalt alumisele, kolme tüüplaskeavaga kaitsekorrusele ning ka edasipääs algas sellest ruumist nimelt lõunaseinsast, kust müüritrepp viis ülemisele, lahtisele platvormiga kaitsekorrusele. Viimases perimeetris oli 4 paralleelkülgedega ja 3 koonduvate külgedega laskeava, samuti kamin. Need elemendid meenutavad mitmeti 3. Munkadetagust torni. Platvormi veesüliti oli suunatud tornist väljapoole. 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnamüür - Sissejuhatuse jaoks http://et.wikipedia
sajandi I poolel. See oli strateegiliselt küllaltki oluline tsoon, kuna see asus Viljandi ning Riia väravatesse suubuvate teede vaheaardes. 1543 a. Pärnu Päruseraamatus nimetatakse ,,Punane ehk Vangitorn". 1624 a. oli tornil 3 kahurikorrust ja allkorrus (praegu kelder), mida mida kasutati ka vanglana. Torn on laotud maakividest, lubimördist välis- ja sisevooder ning avad punastest tellistest. 1783 a. renoveeriti torn põhjalikult: rajati teisele kaitsekorrusele kuppel-võlv, tehti uued ahjud ja puitvahelaed, suleti müüritrepp ning ehitati juurdeehitus krundi lõunaküljele. Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati