Indiaanlased ja indiaani muusika
Sageli olid
hõimud üksteisega vaenusuhetes.
Rannikuindiaanlased elasid paikselt hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat,
kui mehed käi jahil ning kalal.
Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändleva eluviisiga, elasid telkised ning elatusid
piisonijahist. Koduloomi peale koera tundi ainult Andides ja Mehhikos.
Põhja-Ameerika põliselanike jaoks oli maailm täis üleloomulikke jõude. Rituaalse
sõjatantsuga usuti, et kaitsehinged annavad jõudu vastase võitmiseks.
Mõned hõimud uskusid tootemitesse, kes olid looma või linnukujul indiaanlaste
esivanemad. Tootemit austati, temale pühendati laule ning tantse ja toodi ohvreid.
Indiaanlaste tootemiks oli kotkas. Erilised võimed omistati lindudele just seepärast, et nad
said liikude kahe ilma – maa ja taeva vahel. Linnuluust teevad indiaanlased vilesid,
linnusulgedega kaunistatakse pille ja iseennast.