1. Soomusrong Eestis
Rindelolevast soomusrongist sai Laiarööpmeline soomusrong nr.1,
ülemaks kapten Anton Irv. Kuna meie väljaõppeta ja ilma erilise võitlusvaimuta maavägi aina
taandus, organiseeriti kiirkorras veel soomusrong nr.3. Selle ülemaks määrati Paul Georg
Laamann. Kuna Parts määrati soomusrongide üldjuhiks, asus soomusrongi nr. 2 juhtima
staabikapten Karl Paulus.
Eestlaste Vabadussõja üheks silmapaistvaks omapäraks oli algatusvõime. Kui Saksa ja
Vene soomusrongid olid liikuvad kahuriplatvormid, siis eestlased rakendasid oma ronge kui
raudteel liikuvaid rünnaküksusi. Pea igas otsustavas lahingus osalesid soomusrongid, alates
murdelahingutest Kehrast Narva suunas ning lõpetades Riia vabastamisega. Soomusrongi
kasutamise idee tekkis juhuse läbi. Tallinna ohvitseride reservi määratud ohvitserid käisid
koos Kaitseliiduga linna tänavatel patrullimas. Ühe sellise patrullkäigu ajal avastas patrull
annaabi.ee 
