Suurtükk
155 mm ja üle 155 mm ). Asukoha ja tulistavate märkide järgi eristatakse
maismaa -, õhutõrje -, ja rannasuurtükke. Mürsu lennujoone iseära poolest
jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon
järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja
relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ),
rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ),
kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja
universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ).
Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv.
Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares veti suurtükid kasutusele 14. saj. lpus.
Taani ajal loendati Kuressaare kindluses juba 162 mitmesugust suurtükki,
rootslased andsid aga 1710. aastal kapituleerudes Vene vägedele üle 66
kahurit. 1836. aastal viidi siinne relvastus üle Ahvenamaale Bomarsundi
kindlusesse. Veel kord pandi kindluse vallidel kahur üles 19. sajandi II poolel,
annaabi.ee 
