Suurtükk
Mürskudega või miinidega tulistatav relv, mis koosneb rauast, lukust ja
lafetist. Suurtükke hakati kasutama 13.-14. saj. Kindluste ründamiseks ja
kaitsmiseks . Rauaõnne läbimõõdud ehk kaliibri järgi eristatakse nüüdisajal
väikese -,keskmise ja suurekaliibrilisi suurtükke ( vastavalt 20-70 mm, 76-
155 mm ja üle 155 mm ). Asukoha ja tulistavate märkide järgi eristatakse
maismaa -, õhutõrje -, ja rannasuurtükke. Mürsu lennujoone iseära poolest
jagunevad suurtükkid kahureiks ( lennujoon lame ), haubitsaiks ( lennujoon
järsk ), mortiirideks ehk müüsreiks ( lennujoon väga järsk; nüüdisaja
relvastusse need ei kuulu ), miinipildujaiks (lennujoon järsk ),
rektiivsuurtükkideks ( lennujoon lame; need on lähimaarelvad ),
kombineeritud suurtükkideks (näiteks: kahurhaubits ) ja
universaalsuurtükideks ( tulistavad nii maa -, mere -, kui õhumärke ).
Suurtükk on suurtükkiväe põhirelv.
Vanal Liivimaal, sh ka Kuressaares veti suurtükid kasutusele 14. saj
annaabi.ee 
