lapse saama, kuna lihtsalt kinno minemine ei tule kõne allagi nagu ta küsis Aarnelt kui too oli käinud tüdrukuga kinos et kas tüdruk on temajaoks mõni lõbutüdruk või lipakas? Ida on elukogenud ja tahtis Aarnet õpetada kuid poisi kangekaelsus ei lasknud tädi õpetussõnu endale talletada ning tädi loobus sellest ja lasi Aarnel olla rikutud. Kuna tädi Ida nõukogude piirid nägid ette et noormees peab olema viks ja viisakas , õppima hästi , korrektne , ei õpi kahtedele ja ei käi väljas tüdrukutega musitamas. Ida suhtumine teistesse oli hea. Mia on neiu kellele on kaasa antud hea joonistus oskus. Maia on just tartusse kolinud ning Aarne hakkab teda jälitama. Maiale meeldis Aarne väga aga kahjuks ei tule nende suhtest midgi välja kuna Aarnele meeldib siiski Eda. Maia on väga enesekriitiline tüdruk. Ta arvab pidevalt et ta pole Aarne jaoks piisavalt hea ja ta arvab ka et ta ei oska absoluutselt joonistada ja tema pildid on koledad
Hüvasti- kuna teose lõpus kolis Aarne tädi juurest minema ja oma asju minema viies ütles ta kassile hüvasti kollane kass 2. Mati Undi aja Aarne kool ja 21. sajandi Liisa kool - erinevused, sarnasused? Erinevused: Liisa kool- vaba õhkkond, saad ise palju otsustada, keegi ei sunni õppima, see on sinu enda vaba tahe(ega õpilane õpib vaid iseendale, mitte ei pea õpetajad sundima) Aarne kool- õpilased peavad olema korrektsed ja viisakad, ei käi õhtuti hilja väljas, ei õpi kahtedele, on üldiselt viisakas. Aarne pidi ka kolhoosis käima sügisel, klassiga koos tasuta vabatahtliku tööd tegema, antud juhul siis kartuleid korjama. Sarnasused: Mõlemad käime keskkoolis, kool kestab viis päeva, endiselt on meil ka selliseid õpetajaid nagu näiteks õpetaja Kornel. 3. Vali üks tegelassuhe ja kirjuta see lahti. Aarne ja tädi Ida Alguses said nad hästi läbi kuid kui Aarne hakkas rohkem õhtuti väljas käima, ta hinded
Lõppude lõpuks ei suutnud Ida talle nende aastate jooksul midagi õpetada, või siis Aarne ei suutnud tarkussõnu vastu võtta, omastada. Ehk siis Ida jättis noormehe tahtmatult rikutuks. Ja Aarne rikkus end ise oma kangekaelsusega ära. Selle lausega ta süüdistab tegelikult ennast, mitte Idat, kuigi ega ka Ida kõige paremate lahendustega alati välja ei tulnud. 4.Nõukogude aja piirid nägid ette, et õpilane on korrektne ja viisakas, ei käi tüdrukutega "väljas musitamas", ei õpi kahtedele, käib kodus nagu kord ja kohus jmt. Aarne oli juba aga nn uuest põlvkonnast ja eiras oma nõudlikku tädi ja reegleid, näitamaks, et tema saab ka teisiti (Sai ja ei saanud ka, pidi siiski õppima hakkama) 5.Teose põhiprobleemid on põlvkondade erinevused, ootused, "eeskirjad". Pidev enese otsimine, leidmine, kaotamine. Võitlus armastuse, enda, kodu ja kooliga. 6.Kirjutab väga läbimõeldult, ei ütleks, et verinoore kirjutatud.(Samas tol ajal ei saanudki kõike välja kirjutada.
kombineerides ei saa kohe kuidagi moodustada rida ( 4 kaarti on kahe ja seitsme vahel ). Saades kokku masti on see siiski väga madala väärtusega mast ning isegi paaride korral on sul siiski kohutavalt nõrk pokkerikäsi. Kuna see on nii halb siis kutsutakse seda ka haamriks 2. koht Praktiliselt samad kaardid kui esikohal, kuid seitsme asemel on sul 8 Nende kaartidega saad loota ainult lauda tulevatele kahtedele ja kaheksatele. Seda juhtub aga väga harva, nii et parem loobu kohe 3. koht & Tänu kolmele suudad lüüa kahte eelmist kätt, kuid millegi muu olulise poolest pole need kaardid paremad 4. koht Isegi kui laud annab sulle imelised 3-4-5 ning sul on rida siis keegi kellel on 6 ja 7 omab kõrgemat rida. Saades masti on kellelgi tõenäoliselt kõrgem mast. Nelja mängija vastu mängides kaotab see käsi umbes 90 % juhtudest. Pole just hea tõenäosus 5. koht
annaabi.ee 
