PÕLETUS
suureneb, haigel tekib tahhükardia. Kehatemperatuuri tõus on põletuse füsioloogiline
protsess, kuivõrd liigset soojuskadu organismist tõkestatakse.
Põletuse korral on rikutud naha loomulik kaitsefunktsioon ja haige muutub
infektsioonile vastuvõtlikuks. Ulatusliku, intensiivravi vajava põletusega haigel
nõrgeneb immuunreaktsioon ja see on otseses sõltuvuses põletuse suurusest.
Ebapiisav organismi toitainetega varustatus võib immuunvastust veelgi halvendada.
Ulatuslike kahjustute korral tekib kiiresti pärast põletust väga raske üldseisund,
mida nimetatakse põletushaiguseks.
Põletushaigusel eristatakse nelja perioodi:
I Šokiperiood
Sellele perioodile on iseloomulik algul halb enesetunne, rahutus ja iiveldus.
Śokiperiood jaguneb varajaseks esmaseks põletusśokiks ja hiliseks ehk
sekundaarseks põletusśokiks.
Varajane, esmane põletusšokk
Areneb esimese tunni jooksul pärast põletust neurohumoraalsete nihete tagajärjel ja
annaabi.ee 
