Quo vadis, eesti kultuur!
sellele täpselt vastest õelda.
Eestlane, kui kultuurrahvas tähendab eelkõike seda, et meil on haritud
inimesed, samuti laulu -, ja tantsurahvas. Kultuuri ja identiteedi üks alustala ning
silmapaistvam väljenduviis ongi üldlaulupidu. Leidub andekaid muusikuid,
lavastajaid, näitlejaid, kunstnikke, sportlasi. Eesti on rikas radio, teatri, filmi,
kirikute ja vaatamisväärsustega. On olemas veel rahvuslill, -puu, -lind, ning peale
selle ka veel rahvuseepos Kalevipoeg.
Kahjumeelt teeb kultuuri valdkonnas see, et kunagi oli sport kultuuri
vaieldamatu osa, kui nüüdseks on pöördunud üle äriks. Oleme kuulnud, et eestlase
lemmik toit on teine eestane. Arvan, et see tuleneb sellest, et rahvas tunneb, et neil
pole mõjuvõimu riigi elus ja kultuuris kaasa rääkida ning ei usum et see problem
kunagi laheneb. Oma seisukohta näitavad teise inimese peal välja. Eestasi on vähe
ja jääb iga aastaga vähemaks. Elame 21. sajandil. Noorte inimeste ootused ja
annaabi.ee 
