Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel
annab liikidevaheline hübridisatisioon evolutsiooniks lisavõimalusi,
põhjustades laiaulatuslikke muutusi genoomi struktuuris ja
geenivahetust lähedaste liikide vahel.
Liikidevahelist hübridisatsiooni tunti taimedel juba ammu. Seentel on
hübridiseerimiseks mitmeid erinevaid mehhanisme. Hübriidid võivad
moodustuda kas osalise või täieliku seksuaaltsükli või paraseksuaalse
protsessi käigus.
Sugulise paljunemise käigus liituvad sobivate ristumistüüpidega isas- ja
emasstruktuurid kahetuumse faasi tekkeks. Kahetuumses olekus
83
viibimise ajaline kestus erineb liigiti. Hübriidid võivad säilitada
kaksiktuumse faasi pikkadeks aastateks. Kui aga tuumad liituvad,
järgneb sellele kohe meioos – sügootne meioos, mis taastab esialgse
euploidse oleku (paljude seente jaoks tähendab see haploidset olekut).
Mitte-euploidsed ehk heteroploidsed hübriidid võivad tekkida
ebanormaalse meioosi käigus. Kromosoome või kromosoomifragmente
annaabi.ee 
