Ivan Julm
kaitseb kiriku eesõigusi, vastutasuks pidi kirik toetama krooni.
1551 kutsus tsaar kokku kirikukogu, mis sai tuntuks kui Stoglavõi, (Sajapealine). Kas Ivan pidas
selle kõne, mida kirjeldused talle omistavad, pole päris kindel. Kui ta seda tegi, siis olid tema
mõtteavaldused osav segu ähvardustest ja meelitustest. Ühelt poolt meenutas ta kirikumeestele
Soodoma ja Gomorra saatust, mis ei tahtnud oma meelt parandada. Teiselt poolt kuulutas ta end
kahetsevaks patuseks.
Sajapealise kirikukogu otsused olid segu alalhoidlikkusest ja uuendustest. Kinnitati ikoonimaali
ja kirikumuusika tavapärased vormid ning mõisteti hukka ilmalik muusika ja näitemängud. Üks
otsus kohustas õigeusklikke mehi Õnnistegija eeskujul habet kandma, teine keelas süüa
verivorsti. Vaimulike kuritarvitused ja liiderdamine mõisteti hukka. Kiriku maaomand ja
maksusoodustused kuulutati puutumatuiks, kuid kui kirik tahtis edaspidi uusi valdusi soetada,
annaabi.ee 
