kogu määramispiirkonnas. Järeldus: Võrrandi liikmeid võib viia võrrandi ühelt poolelt teisele poolele, muutes üleviidava liikme märgi vastupidiseks. · Võrrandi pooli võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga Võõrlahenidid lahendid, mis ei ole esialgse võrrandi lahenditeks 3.3 Võrrandisüsteemid Saab lahendada asendus-, liitmis- või graafilise võttega 3.4.1 Kaherealine determinant. Lineaarvõrrandisüsteemi lahendamine kaheralise determinandi abil. Avaldist kujul ad-bc nimetatakse kaherealiseks determinandiks ning kirjutatakse tabeliga, milles on kaks rida ja kaks veergu. Nimetajas olevat determinanti nimetatakse lineaarvõrrandisüsteemi determinandiks. 3.4.2 Kolmerealine determinant Kolmerealiseks nimetatakse avaldist a1b2c3+a2b3c1+a3b1c2-a3b2c1-a2b1c3-a1b3c2, mida esitatakse kolmest reast ja kolmest veerust koosneva tabelina. Välja arvutamiseks saab kasutada Sarrusi reeglit. 3.4.3 Determinantide omadused
servade ümardusraadius), k1 dünaamilisustegur, mis sõltub koormuse iseloomust (mõõdukate tõugete ja vibratsiooni puhul, kui ülekoormus ei ületa 50 %, k1=1, tugevate löökide ja vibratsiooni puhul, kui koormus on kuni 300 % k1=1,8), k2 on tegur, mis arvestab vähenemist,kui laager istatakse õõnesvõllile või õhukeseseinalisse keresse (täisvõlli puhul k2=1) ja k3 on tegur, mis arvestab radiaalkoormuse ebaühtlast jaotumist kaheralise koonusrull-laagri ridade vahel (ühe välis- ja ühe sisevõruga radiaal- ja radiaaltugikuullaagritel k3=1). dava/d või D/Dkere k2 võllile k2 kerele üle kuni D/d 1,5 D/d>1,5...2,0 D/d>2,0...3,0 Kõigil - 0,4 1 1 1 1
annaabi.ee 
