Rannaniit
on neid kasutatud karjamaadena.
Elukooslus
Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp,
valge kastehein ja pilliroog jt.
Linnud
Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks.
Naaskelnokk,
Mustsabavigle
Tutkas
Liivatüll
Punajalgtilder
Kiivitaja
Kahepaiksed
Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn
Tegurid
Eesti suurimad rannaniidud asuvad Matsalu märgalal.
Tegurid: abiootilised soodustavad rannaniitude teket (, palju päikesevalgust, suur
õhuniiskus)
Karjatamine või niitmine on rannaniitude looduse pikaajalise säilimise eelduseks. Ilma
hoolduseta algab niitude kinnikasvamine, ühes sellega hakkavad ka ahenema
elutingimused seesuguste taime ja loomaliikide jaoks, kes vajavad oma eksistentsiks
avatud rannaniitusid.