Tuumareaktorid
Püütakse
välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist.
1992. aastal avaldas USA teadlane J. Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise
tuumareaktsioonid võivad olla selliste hiidplaneetide nagu Jupiteri, Saturni ja Neptuuni
energiaallikaks, sest need planeedid kiirgavad välja rohkem energiat kui Päikeselt saavad.
Alates 1993. aastast on Herndon arendanud ideed Maa keskme läheduses asuvast umbes
kaheksakilomeetrise läbimõõduga kerast, kus toimuvad tuumareaktsioonid. 2003. aastal tuligi
see USA geofüüsik välja hüpoteesiga, et Maa sisemuses paikneb looduslik tuumareaktor -
georeaktor.
Üldlevinud arusaama kohaselt asub Maa sisemuses umbes 1250-kilomeetrise läbimõõduga
tahkest niklist ja rauast koosnev sisetuum, mida ümbritseb umbes 3500-kilomeetrise
diameetriga sulas olekus rauast ja niklist välistuum.
Herndoni hüpoteesi kohaselt on Maa sisemuses hoopis kaheksakilomeetrise läbimõõduga