Salumets
Salumets
Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on
kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500
aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda
laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on
võetud looduskaitse alla.
Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning
Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu,
Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud
inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku
puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks.
Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid
leidub ...