Biogeograafia näidisküsimused
poollooduslike koosluste inventuuri andmebaasist.
Selgus, et loopealsete liigirikkus ei olenegi looalade praegusest pindalast ja sidususest. See
seos oleks olnud eeldatav juhul, kui valitseks tavapärane tasakaaluline seisund liigirikkuse ja
maastikustruktuuri vahel. Leidsime hoopis, et loopealsete praegune liigirikkus seostub 70
aasta taguse maastikupildiga ehk loopealsete pindala ja sidususega 1930. aastatel. See aga
näitab, et meie kahanevatel looaladel lasub väljasuremisvõlg ehk teisisõnu: leidub liike, mis
on lähemas või kaugemas tulevikus kui pindala ja liigirikkuse vahel tekib uus tasakaal
määratud välja surema.
Mis aga selle tulemuse puhul hämmastab: et loopealsete hulk ja asend 1930. aastatel oli
tõenäoliselt enam-vähem selline nagu aastasadade vältel Saare- ja Muhumaale iseloomulik,
siis praegu tunnistatav liigirikkus peegeldab meie pärandkoosluste tuhandeaastast ajalugu!
Suured kaod
annaabi.ee 
