Isamaaline luulekava
ILUS OLED, ISAMAA!
Mihkel Veske
Minge üles mägedele,
tuule õrnal' õhule!
Vaatke alla oru põhja
üle lille hiilgvuse!
Vaatke, kudas oja keerleb
läbi luha läikiva!
Ja siis hüüdke alla orgu:
ilus oled, isamaa!
Vaatke, metsad pilve poole
tõstvad latvu uhkuses!
Kuulge, kudas kaasik kahab
lehkavates lehtedes!
Vaatke, jõed, järved läikvad
metsas virvendusega!
Ja siis hüüdke hõisktes metsa:
ilus oled, isamaa!
KODUMAA
Mihkel Veske
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt
käib Läänemere rannale
ja Munamäe metsalt, murult
käib lahke Soome lahele?
See on see maa, kus minu häll
kord kiikus ja mu isadel. -
Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
See ilus maa on minu kodumaa!
Siin teretavad metsa ladvad