Referaat - Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse
Kõige ulatuslikumalt mõjutab looduslikku veeringet põlevkivi tootmine IdaVirumaal.
94% kaevandustest ja karjääridest kõrvaldatavast veest (550000 m3/ööpäevas) pärineb
sealsetest põlevkivikaevandustest ja karjääridest, kus ühe tonni toodetud põlevkivi kohta
pumbatakse ja juhitakse ära keskmiselt 15 m3 vett.
Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavast veest moodustab enamiku sademevesi,
mis muidu auruks või jõgedega ära voolaks. Suur osa kaevandusveest pumbatakse
äravoolukanalitesse, kuid hüdrogeoloogilistest tingimustest ja kaevandamisviisist sõltuvalt on
läbi aegade 1565% sellest veest filtreerunud tagasi kaevandustesse. Seega ei saa
kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett kogu mahus põhjaveeks lugeda.
Illustratsiooniks võib öelda, et mäetöödega otseselt rikutud ala looduslik põhjaveevaru
(kui piirkond oleks tervikuna senini looduslik) oleks olnud kuni 100000 m3/ööpäevas.