Muinasaegsed toiduretseptid
Saagivaestel aastatel, kui isegi
aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või
sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta
suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid
köögivilju, mida neil parasjagu oli.
Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi.
Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual
väga harvaks nähtuseks.
Mõned retseptid
Kama:
Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja
odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või
hapupiimaga.
Herne- või oasupp:
liha
vesi
hernes või oad
sibul
Verivorst:
odrakruup
vesi
liha (pekki või nt. sealiha)
sibul
rasv
soolikad
Sepik:
piim
annaabi.ee 
