clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales -kaela liigesed nervorm lat.fleksioon +sterno- cervicalium -kaela kontr. kostaalne ja kosto- later.fleksioon spinaalne liiges
Tugielundkond- Lihased Ly-andra pärnaste Tugielundkond Toetab keha ja kaitseb organeid Tugielundkonna moodustavad luud ja liigesed KOLJU Lõualuu kaelalülid RANGLUU Rinnaluu abaluu õlavarreluu roided sõrmeluud Nimme- küünarluu lülid randmeluud puusaluu kodarluu riistluu niudeluu reieluu pindluu sääreluu Põlve- Pöia luud keder Kanna luud Lihased ja ülesanded Kaitsevad siseelundeid Annavad kehale kuju Toodavad kehasoojust Keha liigutajad Siseelundite tööks
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. M...
Vahelihas e Peamine hingamislihas diafragma rinnaõõne mahu suurendamine ja vähendamine 63. Kaela lihased: LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON NIMETUS Astriklihased Kaelalülid 1. roided Pea ja kaela ette toomine fikseeritud rindkere korral. Jõuliselt sisse hingates tõstab roideid Rinnaku Rinnakupide, rangluu Oimuluu nibujätk Ühepoolselt: pea
luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks. Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu, oimuluu, otsmikuluu, ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder) Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud, kodarluu, õlavarreluu, küünarluu) Rinnakorv(rindluu, , roided, rinnalülid,rinnak) Õlavööde (abaluu, rangluu.) Vaagnavööde (puusaluud, puusaluud,) Lihased Umbes poole inimese keha massist moodustavad lihased. Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased. Nende ülesandeks on kokkutõmbudes ja lõtvudes liigutada erinevaid kehaosi. Peale selle
Peapööritaja / Oimu-ja Rinnaluu Pead painutada, musculus kuklalihaste pidemele ja kallutada ja sternocleidomastoideu oimujätkest rangluu pöörata s sternaalsele otsale Pea ja kaela Oimuluu Esimesed rinna-ja Pea tahapoole ja pikklihas nibujätke kaelalülid ühele küljele kallutamine Trapetslihas / Kuklaluust, kaela- Abaluu harjale, Tõstab õlgu, pea musculus trapezius ja seljalülidest rangluu kallutamine küljele akromaatiline ots Seljalailihas / Sisemine külg Kinnitub kõõluse Tõstab roideid,
SILINDERLIIGES võimaldab teha pööravaid liigutusi. Selgroog Inimese kehas on ka liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostanud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nim. koljuõmblusteks. TÄHTSAMAD OSAD: kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega ühenduvad alajäsemete luud. Selgroog moodustab keha keskse toese. Selgroog koosneb 33 lülist, mis jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas on viis ristluulüli, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid, 12 paari roideid. See kaitseb südant ja kopse. Õlavöötme hulka kuuluvad rangluud ja abaluud. Ülajäsemete luud on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. Vaagna moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad ristluuga
· Plokkliiges edasi tagasi põlves ja küünarnukis · Silinderliige pöörlevad kaelas 2. ...Painduvad.. ühendused - ..ei saa keerata ega pöörata selgroolülide vahel 3. ...Liikumatud.... ühendused - ..ei liigu koljuluude vahel, puusaluu, ristluu 12. Inimese luustik (luude nimetused jooniselt). Tähista joonisel numbritega: 1. kiiruluu 2. otsmikuluu 3. oimuluu 4. ninaluu 5. sarnaluu 6. ülalõualuu 7. alalõualuu 8. selgroog 9. kaelalülid 10. rinnalülid 11. nimmelülid 12. ristluu 13. õndraluu 14. rangluu 15. abaluu 16. rinnak 17. roided 18. õlavarreluu 19. kodarluu 20. küünarluu 21. randmeluud 22. sõrmeluud 23. puusaluu 24. reieluu 25. põlvekeder 26. pindluu 27. sääreluu 28. kannaluud 29. pöialuud 30. varbaluud 13. Lihased ja nende ülesanded. a) kaitse b) keha temperatuur c) liigutamine d) keha kuju 14. Lihaste tüübid ja nende iseloomustus.
lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Kuna koormus nimmepiirkonnas on suur, tekib kõige rohkem seljavaevusi just selles piirkonnas. Kandke joonisele järgmised luud: nimmelülid, õndraluu, rinnalülid, ristluu, kaelalülid. Lihaste ehitus ja talitlus Lihastes on vöötlihaskude. Lihaskuide ümbritseb sidekude ja see takistab tugeval venitusel lihaskoe rebenemist. Kõõlus ühendab lihast ümbritseva luu või kõhrega. Lihase kontraktsioon tähendab lihase kokkutõmmet. Vöötlihaste lihaskiudude kokkutõmbe põhjustavad mööda aksoniharu levivad närviimpulsid, mis kanduvad lihasrakku närvi-lihase ühenduse kaudu. Igasse lihasrakku suubub üks aksonijätke. Iga
Osad, algus ja lõpp. Funktsioon tervikuna. Musculus quadriceps femoris. 4 osa – keskmine (m.vastus medialis), vahepealne(m.v.intermedius), külgmine pakslihas (v.lateralis), reie sirglihas (m.rectus femoris). Algus – reieluu karejoon lateraalselt, lõpp - sääreluu köprus. Funktsioon: sääre sirutamine (põlveliigese sirutamine). „Jalgpallurilihas“. TEST 2 1. Nimeta lülisamba osad. Ladina k. . Mitmest lülist koosneb või mitmest lülist kokkukasvanud. Kaelalülid 7, rinnalülid 12, nimmelülid 5, ristluu (5 lülist kokkukasvanud), õndraluu (2-4 lüli) 2. Kuidas nim. Toruluu laienenud osa, keskosa ja jah. Millega on täidetud õõnsused täiskasvanul toruluuotsdes ja millega keskosas? Epifüüs, metafüüs, diafüüs. Otstes on luuüdi. Väikestes punane luuüdi. Keskosas on kollaneluuüdi. 3. Liigesepõhiosad. Nimeta vähemalt 2 luuühenduse tüüpi mis pole liigesed.
Laps on võimeline tundma erinevaid maitseid. 20. nädal Loode on 25 sentimeetri pikkune ja kaalub 400 grammi. Loote südamelööke kuuleb stetoskoobiga või doppleriga (väike ultraheliaparaat). Süda lööb umbes 130 lööki minutis. 21. nädal Loode kaalub umbes 450 grammi ja liigub aktiivselt. Tal on juba kulmud ja ripsmed. 22. nädal Loode on tõenäoliselt kõige aktiivsem siis, kui lapse ema puhkab. Kasvavad esimesed tõelised juuksed. Kaelalülid on selgelt nähtavad. 23. nädal Loode kaalub umbes 550 grammi. 24. nädal Emakapõhi on tõusnud. Loode reageerib erinevatele meeleoludele ja võib sündides ära tunda need laulud, mida ema raseduse ajal laulis. Kui ema on tige, siis võib märgata, et loode põtkib solidaarselt kaasa. Loode on umbes 30 sentimeetri pikkune ja kaalub umbes 650 grammi. 25. nädal Loote luud hakkavad tugevnema. Kopsudes moodustub aine, mis hingama hakkamisel aitab kopsudel avaneda. 26. nädal
· Nimmeosa -> 5 nimmelüli mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. · Ristluuosa -> 5 ristluulüli · Õndraluuosa -> 4-5 õndralüli · Joonis lk 31 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter, ogajätked on otstest kaheks hargnenud. · Rinnalülid suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist. · Nimmelülid kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne
kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m. trapezius) Kuklaluu ülemine Abaluuhari, õlanukk, Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid kuklatagune joon, välimine rangluu ülanukmine osa lülisambale, tõstab õlavöödet allapoole,
lülivahelised liigesed) ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 99.Nimeta kaheteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Ellipsoid ehk munaliiges (kodarluu- randmeliigeses) ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 100. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta: Keraliiges, erivariant lameliiges (rangluu ja abaluuliiges). 101.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 102.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks (3): Lülid ühendavad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 103.Lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje, kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on piiratud. Võimalik on ka vetrumine. 104.Nimetage lülisamba füsioloogilised kõverdused, nende tähtsus: Kaela ja
lülikehade vahel ja rinnaku-rangluu liigeses pidevketas) 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokk- ehk `sarniirliiges ja ratasliiges(küünarluu ja õlavarreluu liiges) 14. Nimeta kaheteljelised liigesed: Ellipsoid ehk munaliiges ja sadul- ehk rübiliiges(pöidla-kämblaliiges) 15. Nimeta kolmeteljelised liigesed: Keraliiges, erivariant lameliiges( rangluu ja abaluuliiges 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arv: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige
· Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud · Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, näokolju luudest on suuremad üla- ja alalõualuu. · Selgroog moodustab keha keskse toese, see koosneb tavalisel 33 lülist ja on jaotatud 5 osasse : kaelalülid(7), rinnalülid(12), nimmelülid(5), ristluulülid(5) on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu, õndralülid(4 või 5) on liitunud õndraluuks, millega lõppeb selgroog · Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb südant ja kopse. · Kuju ja pikkuse järgi luudel 3 rühma : pikad (reieluu, õlavarreluu), lühikesed (randme ja kanna luud), lamedad luud moodustavad kolju
A: Nimi ladinakeeles triceps brachii B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu B: Mis tüüpi liiges?
A: Nimi ladinakeeles triceps brachii B: Nimeta osad ja iga osa juurde, mis luu pealt algab? Pikkpea (abaluult), mediaalnepea ( õlavarreluult), lateraalnepea ( õlavarreluult) C: Mis luu ja, mis osade pealt õlavarreluu kinnitub? küünarnukile D: Millisele liigesele peamiselt mõjub ja millist funktsiooni omab? küünarliigesele; Sirutab küünarliigesest käsivart 15. Nimeta lülisamba osad, mitu luud seal on? Kaelalülid (7), rinnalülid (12), Nimmelülid (5) Ristluu (5), Sabaluu(4) 16. Toruluu: A: Kuida nimetatakse nimetatakse pinnakihti ja sisekihti? Plinkollus e kompakta ja käsnollus B: Millega on täidetud toruluu otsad? Kollane ja punane luuüdi C: Millega on luu kaetud liigespindadel? liigesekõhrega D: Nimeta luuühendusi Pidevühendid, liigesed 17. Õlaliiges: A: Mis luud on õlaliigeses? Õlavarreluu ja abaluu
lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Kaelalüli - keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Ogajätked hargnenud Rinnalüli - suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelüli - kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Eriliselt tugev luukude. 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülvaheketaste, sidemete ja liigeste abil 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust(sellest lähtuvad peenikesed kiud, mis lähevad periosti sisse) ja tsentraalselt asetsevast säsituumast 21
vertikaaltelg - sisse ja väljapööre, pronatio-supinatio +circumductio (keraliiges) ! 10. Art. talocruralis ! a) mis luud selle moodustavad malleolus medialis (tibia), malleolus lateralis (fibula), facies articularis tibia, trochlea tali b) mis on selle liigese tüüp, põhitelg ja peamised liikumised. tüüp: plokkliiges telg ja liikumine: frontaaltelg - flexio plantaris-flexio dorsalis ! 11. Lülisammas ! a) osad ja lülide arv iga ühes neist kaelalülid (cervicales) - 7 rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1
-20.rasedusnädal Naine magab öösel sügavalt ja tunneb end päeval energilisena. Õhtul võib siiski väsimus olla. Kui 6 naisel on vale rüht, võib esineda seljavalusid. Naine võib tunda esimesi õrnu ja vaevu tajutavaid lapse liigutusi. [2, lk 20] 21. nädal Loode kaalub umbes 450 grammi ja liigub aktiivselt. Kasvavad kulmud ja ripsmed. [1, lk 34] 22. nädal Kasvavad esimesed tõelised juuksed. Luude luustumine jätkub ja kaelalülid on selgelt nähtavad. [1, lk 35] 23. nädal Loode kaalub umbes 550 grammi. Lapse kasv on pisut aeglustunud, nüüd hakkab ta keha muutuma järjest proportsionaalseks. Talle meeldib imeda ja ta teeb seda iga kord, kui pöial või sõrm suhu satub. [1, lk 35] 24. nädal Loote südamelööke kuuleb stetoskoobiga või väikese ultraheliaparaadi - doppleri abil. Süda lööb umbes 120-150 lööki minutis. Loode reageerib ema erinevatele meeleoludele. Samuti kuuleb loode
lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad
lõualuu maxilla, alalõualuu mandibula. 7. Mälumislihased (4), kõige tugevam mälur m. masseter, oimulihas m. temporalis, keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis, külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis NB 8. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. m.erector spinae, 2 põhiosa : a) pikim lihas m longissimus o: ristluu i: kuklaluu. B) niude-roide lihas m, iliocostalis o: niudeluu hari i: kaelalülid. A) kahepoolsel kokku-tõmbel selja sirutus. 9. Suur rinnalihas m. pectoralis major rangluu, rinnak, roidekõhred, sirglihase tupp / õlavarreluu ( * tõmbab õlavart ette, mediaalsele ja roteerib sisse * langetab suure jõuga kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad
95. Nimeta kolmeteljelised liigesed, näited esinemise kohta. Neid on 2: Keraliiges frontaal, sagitaal, vertikaal- telje ümber saab liikuda. Õlg. Puusaliiges. Keraliigese erivariant lameliiges ristluu-niudeluu-liiges selle vahel on kolmeteljeline liiges, see luustub cirka 30ndal eluaastal. 96. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud. Lk 31 raamatus. Joonis 25. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks. Lülisamba osad on: * Kaelalülid -7 * Rinnalülid 12 * Nimmelülid 5 * Ristluulülid - 5 * Õndralülid 4-5 97. Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks(3). Millega ühinevad? Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste(1), sidemete(2) ja liigeste(3) abil, moodustades lülisamba. 98. Lülisamba võimalikud liikumised. Frontaaltelg-painutus-sirutus Sagitaaltelg kõrvale liigutamine, lähendamine-eemaldamine. Vertikaaltelg pööramine 99
16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19. lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks- liigesed sidemed
16. tv lk. 21 17. lülisambalüli ehituse põhimõte- iga selgroolüli koosneb kehast, kaarest ja jätkest Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid 18. Kaelalülid- keha on väike ja madal lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Rinnalülid- on suuremad, kui kaelalülid lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas Nimmelülid-on kõige massiivsemad lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19. lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks- liigesed sidemed
2.)Keraliigese erivarjant pähkelliiges(puusaliiges) 3.)Keraliigese erivarjant lameliiges( randme-kämblaliiges) 11.Nimetage lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud 33-34`st lülist ja jaguneb viide ossa: 7 kaela-, 12 rinna-, 5 nimmeossa, 5 ristluuossa ja 4-5 lüli õndraossa Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne Õndraluu 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist. Inimese eelkäija saba rudiment. 12.Lülisambalülid ühinevad terviklikuks lülisambaks. Lülid ühenduvad üksteisega lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades lülisamba. 13.Lülisamba võimalikud liikumised. Lülidevaheliste ühenduste liikumisvõime ulatub kogu lülisambal, annab lülisambale
erinevatel selgroolüli liikidel). Lülid ühenduvad üksteisega lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil, moodustades selgroo. Lülivaheketta ehitus Kettaid on 23 ja nende üldkõrgus on ¼ kogu lülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Selgroo välised sidemed takistavad tahaliikumist, sisemised selgroo sidemed ette liikumist. Liigespindade asetus erinevatel selgroolüli liikidel: Kaelalülid –lülimulk võrdlemisi suur ning võimaldab palju liikuda. Rinnalülid – liigesjätked asetsevad peaaegu vertikaalselt ning nendel asetsevad frontaalsuunalised liigespinnad. Nimmelülid – liigesed on pöördunud vastassuunas ning võimaldab külgliikumist. Õndraluu – kujutab endast saba rudimenti. 2. Erinevate selgroolülide liigendumine (ülemine ja alumine kuklaliiges, rinnalülide liigendumine ja liikuvus, nimmelülide liigendumine ja liikuvus), liikumist soodustavad ja
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
Iga lülisambalüli koosneb kehast, kaarest ja jätketest. Keha ja kaar ümbritsevad lülimulku. Kõikide lülisambalülide lülimulgud moodustavad lülisambakanali, milles paikneb seljaaju. Igal lülisambalüli kaarel on kaks lülisälku. Ülemise lüli alumine ja alumise lüli ülemine sälk moodustavad lülidevahemulgu, mille kaudu väljuvad lülisambakanalist seljaajunärvid. 18. Nimetage kaela-, rinna-ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus Kaelalülid: Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter. Lülimulk on suur ja kolmnurkne Rinnalülid: Lülimulk on ümmargune, ogajätked suunduvad allapoole Nimmelülid: Ogajätked on suunatud otse taha horisontaalselt 19. Lülisambalülid ühenduvad lülisambaks Lülidevahekettad, sidemed ja lameliigesed (liigesed) 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus (Joonis 21) Koosneb fibroosvõrust ja säsituumast 21. Nimetage lülisamba võimalikud liikumised
Loode kaalub ligi 450 grammi, on umbes 26 sentimeetrit pikk ning võtab järgnevatel nädalatel jõudsalt kaalus juurde.Kasvavad kulmud ja ripsmed. Beebi liigub lootevees aktiivselt ringi ning magab kindlatel aegadel. Kahekümne teine rasedusnädal Beebi keha kattev õrn rasvkude aitab juba sooja hoida. Kulmud, ripsmed ja sõrmed on välja arenenud ning kasvavad juuksed. Beebi võimleb aktiivselt käte ja jalgadega ning paneb käsi omavahel kokku. Kuju võtab nina. Kaelalülid on selgelt nähtavad. Kui beebi on poiss, on tema munandid formeerunud ja laskuvad munandikotti. Kahekümne kolmas rasedusnädal Loode kaalub ligi 550 grammi. Veresooned kumavad läbi kortsulise naha, andes väikesele kehale punakat tooni. Sõrmedele kasvavad küüned.Kuna ringiliikumiseks on kõhus veel piisavalt ruumi, võimleb beebi aktiivselt. Kahekümne neljas rasedusnädal Loode on ligi 30 sentimeetrit pikk ning kaalub 600 grammi. Süda lööb umbes 130
menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus:
medikamendid, soola- ja külmakamber jne.; 3. PSÜHHOREGULEERIVAD meditatsioon, nõustamine, lihaste lõdvestus. SELG JA KAEL Selgroog on keha kandev organ, mille ülesanne on hoida inimest mitmesugustes asendites ja tasakaalus, ühendada selgroog, pea, õlgade ja tuharatega ning võimaldada vastavaid liigutusi amortiseerides pehmendada mehhaaniliste jõudude mõju. Selgroog koosneb 24 lülist, millest 7 on kaelalülid, 12 rinnalülid, lisaks veel ristluu ja õndraluu. Selgroolülisid hoiavad koos lihased, kõõlused ja ligamendid. Selgroolülide vahel asuvad lülivahekettad ehk diskid, mis koosnevad fibroossest rõngast ja selle keskel asuvast zelatiini-taolisest säsituumast. Lülidevahelised kettad toimivad amortisaatoritena ja võimaldavad liigutusi, mille käigus säsituum paikneb diskis ümber selle ulatuse nagu seda võimaldab fibroosne rõngas, mille toeks on rohked sidemed
kahepoolsel pea ja kaela tõstmine Kaela-poologalihas - Viimased kaelalülid ... cervicis (su, eq) Pea-poologalihas - 5...8 rinnalüli ristijätked, Kuklasoomus Ühepoolsel toimel kaela ja ... capitis 2...7 kaelalüli liigesejätked selja küljele painutamine,
moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 16. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus: Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. . 2 Tallinn 17. Selgroolüli vaheketta ehitus: lülivahekettad asetsevad kahe naaberlüli keha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende
m. scalenus Kaelalülide II roie m. longus Keskmised Ülemised ja Painutab pead posterior ristijätkete colli kaela- ja keskmised eesmine ülemised kaelalülid köbruke rinnalülid - eespind Pea pikklihas Eesmine pea sirglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. longus 3.-6
lülimulku. Kõikide selgroolülide lülimulgud moodustavad selgrookanali, milles paikneb seljaaju. Igal selgroolüli kaarel on kaks lülisälku, mis moodustavad lülidevahelise mulgu ning mille kaudu väljuvad selgrookanalist seljaajunärvid. 18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülide 1 iseloomulik tunnus. Kaelalülide keha on väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Esimene kaelalüli on ilma kehata ning teine kaelalüli on varustatud hambaga. Rinnalülid on suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk on ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Nimmelülid on kõige massiivsemad. Lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne 19.Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks (3). Lülid ühenduvad üksteisega: 1. lülivaheliigeste 2. lülivaheketaste 3. lülivahesidemete 4. kõhrede 5. sideliiduste abil moodustades lülisamba. 20
menisk), Lülisamba lülikehade vahel pidevketas. Sidemed,Seesamluud (põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed: Plokkliiges ja Ratasliiges (kodar ja õlavarre-küünarluuliiges). 14. Kaheteljelised liigesed: Ellipsoid e. munaliiges ja sadulliiges(kodarluu ja pöidla-randmeliiges). 15. Kolmeteljelised liigesed: Keraliiges (õlaliiges) ja Pähkelliiges(puusaliiges) 16. Nimeta lülisamba osad ja neid moodustavate lülide arvud: Kaelalülid(7), Rinnalülid(12), Nimmelülid(5), Ristluulülid(5), Õndralülid(4-5) 17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus:
Kõige tugevam mälur m. masseter Oimulihas m. temporalis Keskmine tiiblihas m. pterygoideus medialis Külgmine tiiblihas m. pterygoideus lateralis 42. Selgroo sirgestaja suured osad kust algab, kuhu kinnitub, lihase funksioonid kahepoolsel kokkutõmbel mis on antagonist. M.erector spinae. 2 põhiosa : a) pikim lihas (m. longissimus) o: ristluu i: kuklaluu. b) niude-roide lihas (m. iliocostalis) o: niudeluu hari i: kaelalülid. Kahepoolsel kokkutõmbel on funktsioon seljasirutus. Antagonist rihmlihas. 43. Suur rinnalihas. M. pectoralis major. O. rangluu, rinnak, 2-6 roidekõhr ja kõhu sirglihase eesmine pind I. Õlavarreluu suurkorpuse pinnale Funktsioon: tõmbab õlavart ette, roteerib sisse ja langetab suure jõuga üles tõstetud kätt. 44. Agonist on lihas, mis teeb antud liigutust, antgonist teeb agonistile vastupidist liigutust,
1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis
1. pidevühendused e.sideliidused (nt koljuluud on üksteisega liikumatult seotud.) 2. kõhrliidused (rinnakorvi ja vaagna juures) 3. liigesed (hoiavad koos üksikuid luid ja võimaldavad neid liigutada): o keraliiges (reie pea ja õla juures) o plokkliiges (küünarliiges, põlveliiges). o sadulliiges (kämblaliiges). o liugurliiges (randmeliiges) o pöördliiges (kaelalülid) Plokkliiges võimaldab liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. Liigeste hulka kuuluvad eriti tugeva ja suurt koormust taluva kõhrekihiga kaetud luuotsad (liigesepead). Liigesepead on ümbritsetud tugevast, pingul sidekoekestast e liigesekapslist. See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis
Keraliiges 77.Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende kohta vastavad tõele. Numbriga 1 on tähistatud rinnaku mõõkjätke. → Väär, Numbriga 2 on tähistatud kaareroided. → Väär, Numbriga 3 on tähistatud nimmelülidevahelised lülidevahekettad. → Tõene, Numbriga 4 tähistatud luu nimetus ladina keeles on os sacrum. → Tõene 78.Milliste numbritega on pildil tähistatud allnimetatud kaelalülid? a) Kandelüli (atlas) → 1, b) Telglüli (axis) → 2, c) Väljuv lüli (vertebra prominens) → 79.Kudas nimetatakse alltoodud pildil kujutatud koljuluud ladina keeles? Õige vastus on: os sphenoidale 80.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Inimese keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas. *Diafragma on organismi peamine hingamislihas., Musculus trapezius paikneb selja ülemises osas. 81
muutuvad luud pikemaks. Luu sees on luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. Luude külge kinnituvad lihased, millega osalevad liigutuste sooritamises. Luustik toestab keha annab kehale kuju ja kaitseb siseelundeid. 23.3.teab luude paiknemist luustikus Inimesel on üle 200 luu. · Kolju- *ajukolju *näokolju Koljuluud on liikumatult ühendatud luuõmbluste ail. Erandiks on alalõualuu. · Selgroog- *kaelalülid (7) *rinnalülid (12) neile kinnituvad 12 paari roideid, mis moodustavad koos rindluuga rinnakorvi *nimmelülid (5) *ristluulülid (5)- on kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu · Õlavööde- *rangluud *abaluud · Ülajäse- *õlavarreluu *küünarluu *kodarluu *randmeluu *kämblaluu *sõrmeluu
f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. 1. 3. rinnalüli, kaelalülid; i. atlas; f. vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. 3. 6. kaelalüli; i. os occipitale; f. vt. eelmised! Külgmine (lateraalne) rühm. Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel, M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le M. scalenus anterior: o. 3. 6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. a) tõstab roideid (sissehingamine
(Microchiroptera) (MacDonald, Barrett, 2002). Väike-käsitiivalisi nimetatakse rahvasuus nahkhiirteks. Nahkhiired on ainukesed imetajad, kes suudavad lennata. Nende tiivad kujutavad endast kahekordset nahka kere küljel ja kummagi esijala nelja pikenenud sõrme vahel. Närvid ja veresooned kulgevad käsitiivalistel lennuse kahe nahakihi vahel. Esijäsemed vajavad tiibadena kasutamiseks lisatuge, selleks on kohanenud liitunud kaelalülid, lamenenud ribid ja tugev rangluu. Käsitiivaliste tiibu langetavad lihased on kinnitunud rinnakule spetsiaalse haru külge. Tiibade siruulatus varieerub suures ulatuses tiiburitel (Megachiroptera) võib see olla kuni 1,5 m ja väiksematel nahkhiirtel (Microchiroptera) kõigest 15 cm (Burnie, 2002). Nahkhiirtel esineb tiiva esiosas pöial koos pöidlaküünisega ja 4 sõrme (Joonis 1). 14 Joonis 1
inimene 38-45 paari, kana 50 paari, madu 500 paari). Kui posterioorses osas on somiitide formeerumine alles algjärgus, siis anterioorses osas diferentseerub somiit juba erinevateks kudedeks. Somiidi spetsialiseerumine ja regionaliseerumine Segmenteerumata paraksiaalne mesoderm on eelnevalt juba determineeritud vastavalt oma positsioonile A/P telje suhtes. Anterioorsetest kaela piirkonna somiitidest arenevad kaelalülid, posterioorsetest rindmiku piirkonna somiitidest aga roided. Sklerotoom ja müotoom: Somiidid sisaldavad multipotentsiaalseid rakke, mille spetsialiseerumine oleneb nii nende paiknemisest somiidis kui ka parakriinsetest faktoritest ümbritsevatelt kudedelt (neuraaltoru, 53 seljakeelik,epidermis, vahelmine mesoderm). Peagi peale somiitide formeerumist hakkab välimistest ventraalsetest/mediaalsetest
Liikuvus aga muudab selle lülisamba osa vastuvõtlikeks traumadele. Lülisamba rinnaosa külgedel on lülijätkudena roideliigespinnad. Roided annavad rinnakorvile tugevuse. Lülisamba nimmeosa on oma ehituselt kõige tugevam, kuid talle langeb ka väga suur koormus. Ristluu ja õndraluu kohal on lülisegmendid omavahel kokku kasvanud. Lülisamba osad koos nimetuse ja tüüpilise kõverdumisega Lülide arv Piirkond Nimetus Kõverdumine 7 kaelalülid tservikaalne lordoosne 12 rinnalülid torakaalne küfoosne 5 nimmelülid lumbaalne lordoosne 5 ristluulülid sakraalne küfoosne 4 või 5 õndraluulülid kotsügeaalne küfoosne Lordoosne – kõverdumine ettepoole Küfoosne – kõverdumine tahapoole 29
annaabi.ee 
