Downi Sündroom
võivad oma teatud kehaosi vales asendis hoida.
Norga lihastoonuse tõttu on Downi sündroomiga lastel sageli lampjalad. Minevikus tehti sellest
suur probleem. Igast viiest inimesest keskmiselt ühel on lampjalad ning see asjaolu tekitab harva
kellelegi probleemi. (Kõrge jalakaar on sageli palju ebamugavam!) Nii nagu paljude teiste
probleemide korral, vaheneb ka lampjalgsus ajapikku. Jalatoed, spetsiaalsed kingad ja
võimlemisharjutused on küsitava väärtusega.
Kael. Kahte ülemist selgroo kaelaluli, mis asuvad vahetult kolju all, nimetatakse kandelüliks ja
teiseks kaelaltiliks. Nendevahelist liigest nimetatakse atlantoaksiaalliigeseks. Praeguseks on
kindlaks tehtud, et mingil osal Downi sündroomiga lastest ja taiskasvanutest on selle liigese
liikuvus normaalsest suurem. Seda probleemi tuntakse atlantoaksiaalse ebastabiilsusena.
Atlantoaksiaalne ebastabiilsus on oluline üksnes seetõttu, et selle tagajarjeks voib olla kahe
kaelalüli nihestus (subluksatsioon)
annaabi.ee 
