Raud, nikkel, koobalt
Co leidub ka ookeanide
põhjakonkretsioonides, mille varud on väga suured. Looduslik Co on 2 isotoobi,
massiarvudega 59 ja 57 segu.
Avastamine ja nimetus
Koobalti nimetus tuleneb saksa sõnast Kobold 'mäevaim' (ka ülemeelik majavaim
või gnoom). Sõna kobelt esines juba Agricolal. Lihtainena sai Co esimesena rootsi keemik G.
Brandt 1735. a. Koobaltiühendid olid kasutusel juba kaugses minevikus, nt ajajärgus ca 2500
eKr on tuntud sinise koobaltklaasiga kaunistatud kaelaekee (samast ajast on teada kaa
koobaltit sisaldavad värvid Egiptusest).
Omadused
Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril
ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C. Koobalt on
toatemperatuuril õhus püsiv, rauast passiivsem metal. Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O,
leeliste ega karboksüülhapetega, reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega. Co passiveerub
konts HNO3 toimel, reageerib HF ja kuningveega.
Koobalt
annaabi.ee 
