Sooteadus
metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid
põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide
vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab
põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku
koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi
arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja
madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes
põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid
ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi
siiski ehitatud. Näiteks1980. aastate algul rajati Väätsa metskonna rabamännikusse mõne ha suurune
drenaazkuivenduse katseala