põimukuu, rukkikuu, mädakuu, võru: põimukuu SEPTEMBER Gregoriuse kalendri üheksas kuu. Sünonüümid: Septembrikuu, mihklikuu, kanarbikukuu, sügiskuu, koolikuu, pohlakuu, jahikuu, võru: süküskuu OKTOOBER Gregoriuse kalendri kümnes kuu, viinakuu. Sünonüümid: oktoobrikuu, hingedekuu, lehevarisemisekuu, porikuu, roojakuu, orjakuu, rehekuu, simunakuu, siimonikuu, räisakuu, võru: rehekuu NOVEMBER Gregoriuse kalendri üheteistkümnes kuu, talvekuu Sünonüümid: novembrikuu, mardikuu, kadrikuu, kooljakuu, märtnakuu, hingekuu, võru: märdikuu, märtekuu DETSEMBER Gregoriuse kalendri kaheteistkümnes kuu, jõulukuu. Teised nimetused talvistepühakuu, talvekuu, talvistekuu, talsipühakuu, mängukuu, võru: joulukuu
Jaanuar- näärikuu, talvistekuu või südakuu Veebruar- küünlakuu, vastlakuu või pudrukuu Märts- paastukuu või linnukuu Aprill- puhkekuu, lihavõttekuu või jürikuu Mai- lehekuu, laulukuu või külvikuu Juuni- piimakuu, pärnakuu või jaanikuu Juuli- heinakuu, jaagupikuu või niidukuu August- viljakuu, pärtlikuu või rukkikuu September- sügiskuu, mihklikuu, kaalukuu või jahikuu Oktoober- viinakuu, kosjakuu või sügiskuu November- mardikuu, lumekuu või kadrikuu Detsember-jõulukuu, talvistepühakuu või talvekuu 2. Lause tähendused. Mihkel vihkab suve ja meelitab talve (Põlva) Suvi sai läbi ning peab hakkama valmistuma talveks. (Mihkli päev 29.september) Mida külmem talv, seda magusam mahl. (Kolga-Jaani) Ongi sõnaotseses mõttes nii. Vähese külmaga talve järel on kevadine kasemahl vesine ja vähe magus. (Mida külmem talv, seda magusam mahl ja mida külmem kevad, seda kauemaks mahla jätkub.)
annaabi.ee 
