Ekke Moor
juba niigi ära läinud ning ei tahtnud, et kolmas ka läheks. Neenu oskas
ka olla väga kuri. ,,,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord
sa ei pääse nii kergesti." Ta kohendab asjalikult oma sellikut ning istub
puu alla, pikk roovik käes. ,, ,,Ei, memmel on ikka veel tugev käsi ja
valus löök, mitte midagi pole ta kaotanud noorusrammust. Kui virutab
hoobi, siis teist enam ei igatse. Tubli memm, tore memm, kadestamis-
väärne emake. Ainult süda on tal pisut pehme, - praegu on ta kindlasti
hiilinud aida või laida taha ja nutab härdalt, et on pidanud nuhtlema on
toredat poega. Selline ta on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk. Ei
salli teise suust valet, kui aga ise hakkab vestma, siis naera või lõhki."
Eneken Üüve :
· Oli tüdruk, kellele meeldis Ekke, kuid nad ei saanud koos olla, kuna