M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Korraga turgatas Tomi pähe valgustav mõte ja ta hüüdis:
«Poisid, ma tean, kes on uppunud! Meie!»
Nad t undsid end otsekohe kangelastena. See oli hiilgav triumf! Neid leiti puuduvat; neid
leinati; nende pärast tunti südamevalu; valati pisaraid, tärkasid süüdistavad mälestused neile
vaestele kadunud poistele tehtud ülekohtust, tunti asjatut kahetsust ja südametunnistuspiina; ja
mis kõige toredam: kadunud olid kogu linna kõneaineks ja kõik poisid kadeestasid neid,
niipalju kui asi puutus sellesse pimestavasse kuulsusse. See oli uhke. Maksis siiski
mereröövel
olla.
Videviku saabumisel läks aurupraam tagasi oma tavalisele tööle ja paadid kadusid.
Mereröövlid pöördusid tagasi laagrisse. Nad juubeldasid uhkusest oma uue tähtsuse ja selle
hiilgusliku tülina üle, mis nad tekitasid. Nad õngitsesid kalu, valmistasid õhtusööki ja sõid, ja
siis hakkasid nad arutama, mis nende kodulinna rahvas mõtleb ja neist räägib. Pildid, mis nad