Niit
Siis
saavad seda kasutada ka teised taimed. Taimelt saavad
bakterid vastu aga suhkruid.
Loomulikult kasvab niitudel veel rohkem taimi kui ainult
kõrrelised ja liblikõielised.
Kahelehine käokeel
Kahelehine käokeel on levinud laialdaselt nii Euroopa kui
Aasia parasvöötmes, kuid ka Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias.
Euroopas ulatub ka polaarjoonest põhja poole. Kahelehine
käokeel ehk rahvakeeles ööviiul on üks tavalisemaid niitude
käpalisi. Teda võib leida ka kadastikest ja mitmesugustest
metsadest. Jaanipäeva paiku puhkevad ööviiuli valged õrnad
õie. Need lõhnavad eriti tugevasti õhtul, et meelitada kohale
tolmeldajaid hämarikuliblikaid. Käokeele tunneb ära tema
kahe maapinnalähedase ümara lehe järgi, mille vahelt sirutub
pikk õisvars. Käokeele ümarad juuremugulad on maiuspalaks
metssigadele.
Kahelehine käokeel on 2060 cm kõrge.
Looduslikud niidud
Erinevate kasvutingimuste tõttu võib niitude taimestik olla
üsna erinev
annaabi.ee 
