Nafta
märkimisväärseid koguseid saab ta anda vaid nn. lõksudes kuplilaadsetes
läbipääsmatute kivimitega ülalt piiratud tühimikes või poorseis kollektorkivimeis.
Niisuguseid kohti maapõues otsitaksegi, see on tööstusliku naftavaru paiknemise
hädavajalik eeldus.
Teine tahkete bituumenite (asfaltiidi) levikupiirkond on Kirde-Eestis, kuid
tekkelooliselt arvatavasti teistlaadne ning seotud pigem põlevkiviga. Väikesi läätsi
leidub Alam-Kabriumi ning Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi settekivimites.
Nafta leidumiseks vajalikeks tingimusteks on Eesti asend äärmiselt ebasoodne. Kihid
tõusevad siin ühtlaselt põhjasuunas, mistõttu piki poorseid kihte liikuv nafta pääses
hõlpsasti maapinnale ja hajus aastamiljonite jooksul maailmaruumi. Pole sugugi
juhuslik, et Eesti sagedasemad hajusnafta leiud koonduvad Hiiumaale. Selleks on
kaks põhjust esiteks poorsemate rifilaadsete kivimite sagedasem esinemine siinses
annaabi.ee 
