Vana-Antsa mõisakompleks
Pargi lääneservas kasvab 9095 aastat tagasi rajatud tammik.
Kärnerimaja juures on osaliselt säilinud aiandit piiranud punane telliskivimüür. Valitsejamaja
ja aida vahel on katusekividega kaetud madal maakivimüür, millel on kõrged tellistest laotud
postid.
Mõisast suundub kirdesse umbes 1,8 kilomeetri pikkune tammeallee Uue-Antsla pargini.
Madalates kohtades on istutatud tamme asemel hõberemmelgat. Tamme-pärna allee suundub
loodesse mõisnike matmispaika, nn kabeliparki.
Park on väga liigirikas, seal kasvab 112 taksonit puid ja põõsaid. Peamine puuliik on tamm.
Pargis on rohkesti erinevaid põõsaid, mis pole vanades parkides kuigi tavaline. Tiigi ääres
kasvab eri liiki pajusid, põhjaosas rohkesti lehiseid. Haruldasemad liigid on hilistoomingas,
punane leeder, juudapuulehik, himaalaja hortensia, siberi ja Mayri nulg jt. Suurim puu pargis
on tamm (Ü = 643 cm).
Rahvasuus on levinud sellised nimed nagu Rootsi kuninga või Kuningapoja tamm. 1601.a.
annaabi.ee 
