Võõrvõimude vahetumine 16. Ja 17. Sajandil
Mõisade arvu kasv parandas tunduvalt majanduslikku olukorda, tänu sellele kasvas
personaalne jõukus ja rikkad aadlikud hakkasid hindama üha enam luksuskaupu, mis aitas
kaasa merekaubanduse hoogsale arengule. Ei tasu unustada, et eesti on eelkätt mereriik. Juba
14. sajandist kuulusid mitmed eesti linnad hansa liitu, ning nende õitseaeg jäi praktiliselt 16.
ja 17. sajandi vahele, mil neis hakkasid toimima mitmed käsitööliste tsunftid ja gildid.
Põhiliselt olid kabandusartikliteks siiski välismaised produktid, näiteks sool, vein,
metallitooted, luksusesemed jne. Kuid eksporditi ka kodumaist toodangut, eriti vilja.
Võõrvõim mõjutas ka eestlaste vaimu ja hariduslikku elu. Süvenes ristiusk, haldjad
asendusid pühakutega, kelle kultusesse segati ohtralt paganlikke joone. Selleks, et eestlaste
arusaamd luterliku elustiiliga rohkem sulanduks ja et nad seda mõistaksid, taipasid preestrid,
annaabi.ee 
