Jäälind
Weber. Ernst Wilhelm von Drümpelmann
(1811), kes mainib teda Liivimaal suurte ja väikeste vooluvete kallastel elutseva, aprilli
algusest oktoobri lõpuni kohal viibiva rändlinnuna [3].
Ka hilisemad harvad teated, keskmiselt üks kümnendi kohta, ei sisalda otseseid andmeid
jäälinnu pesitsemise kohta Eesti aladel; Valerian Russowilgi (1880) ei ole tema pesitsemisest
siin kandis midagi muud öelda, kui et Tartu ülikooli zooloogiamuuseum on saanud kaks
leiuandmeteta kaavikut [11]. Ilmselt kestis nn. väikese jääaja järelmõju (17. sajandi teine pool
ja 18. sajand olid meil väga jahedad), mis veel ei lubanud kliima suhtes õrnematel linnuliikidel
põhjapoolsemaid alasid (taas)asustada.
1885. aasta sügisel on Ernst v. Middendorff vaadelnud jäälindu esimest korda Hellenurme
ümbruses; oma nelikümmend aastat varem oli jäälindu ka Tartu lähedal sügisrändel kohatud
[10]. 19. sajandi viimasel kümnendil näib jäälind meil arvukamalt levima hakkavat: 1890