Üks päev Kunda kultuuris
lähemale ning lõi oda talle sisse. Kõik hõiskasid võidurõõmust. Selle
aja peale olime ka juba saanud mõned haued ja tundmatud kalad
kätte. Rõõm oli kirjeldamatu, kuid mitte kauaks, kui märkasime mu
ema kaugemal, kes nuttis ja ahhetas. Jooksime kohe asja uurima. Tuli
välja, et korraks hooleta jäetud pisike poiss Aabraham oli läinud elu
uurima, libisenud vette ning uppunud. Viisime poisi laagripaika ning
vedasime põdra järgi. Veidi hiljem tulid ka metsast võidurõõmsad
kaaskogukondlased, kes olid samuti põdra tabanud.Kuuldes uudist,
langesid kõik musta masendusse. Mul on oma ema pärast ka kahju,
sest tema süümepiinad võivad olla meeletud ning kõik on ta peale
kohutavalt vihased.
Tavaliselt matame küll ligemesed järgmine päev, kuid pisikese
Aabrahami matsime kohe. Mässisime ta naha sisse ning hauda panime
ka kaks odaotsa. Temast oleks saanud vapper küttija. Samal ajal, kui
kõik teised matsid poisikest, pidi minu ema tegema süüa. Hiljem sõime