Modernism Dekadents langusmeeleolude luule, loobusid sotsiaalsetest teemadest (rikkad/vaesed jne); teemaks isiklik elu ja selle ummik. Prantsusmaa. Baudelaire tõi kirjandusse rõveduse ja seksuaalsuse. Impressionism kujutavast kunstist välja kasvanud. Kujutab hetkemeeleolusid, tundmusvarjundeid, emotsionaalsust; teemad loodus ja armastus. Prantsusmaa. Vennad de Goncourt'id, Hamson. Sümbolism kujutatakse sümbolite kaudu, mis pole lõpuni seletatavad, nõuab kaasamõtlemist, võeti kasutusele vabavärss. Prantsusmaa. Baudelaire, Maeterlinck, Wilde. Estetism taotleb välimist ja sisemist ilu, seotud sümbolismiga. Prantsusmaa. Wilde. Uusromantism sümbolism + impressionism põhjamaades ja Saksamaal. Yeats, Leino. Futurism eitas minevikku, ülistas tööstust, linnu; stiil agressiivne, lööv, jultunud. Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, ...
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutat...
kirja-ja keeleoskuse parandamine. Ilukirjanduses on enamasti kasutatud väga rikkalikku sõnavara ja sellist lauseehitust, et lugejal oleks hea lugeda ning seda järgides saabki lugeja oma kirjastiili parandada. Ilukirjanduse lugemine tuleb kasuks ka end kultuuriliselt harides; et teada ja mõista suurimaid kirjanduseteoseid. Ilukirjanduse lugemine arendab ka mõtlemist. Ilukirjandus pole tihti just kõige lihtsamini mõistetav ja seega nõuab rohkelt kaasamõtlemist. Ilukirjandus arendab muidugi ka fantaasiat. Filmi vaadates on inimese eest kõik ära tehtud: tegelaste välimused, näoilmed, emotsioonid ja tegevuskohad on silme ees ning kujutlusvõimet ei pea seega absoluutselt kasutama. Raamatuga aga on lugejal vaja ise autori kirjelduste järgi kõik endale ette manada. Sellega arenebki suuresti lugeja fantaasia võime. Ilukirjandus on üks olulisi elemente iga inimese elus ja arengus. See aitab
olemasolust. Reaalne maailm: näiline ja ajutine, peegeldab täiuslike ideede maailma. Ideaalset maailma ei saa mõistusega tunnetada, seda saab teha vaid kunstnik sümbolite abil. Vastandus realismile. Tunnused: Kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. Esindab teispoolsust, ideaalset maailma; on emotsionaalne, mitmetähenduslik, vihjab millelegi. Nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Hingemaailma lõhestatust püütakse näidata võrdlevate kujundite kaudu: meeleheite koerad, penid sügistuule hiigla vari, õhtutud. Hingeline kriis, nukrus, ükskõiksus maailma vastu. Sürrealism on futurismi ja dadaismi aluspõhi. Tekkis 1919.a. Prantsusmaal. Olemus: Sigmud Freudi psühhoanalüütilistest õpetustest mõjutatud (alateadvus, unenöod, nägemused, vaistlikud assotsiatsioonid). Ootamatud mõtteseosed, huvi
Mis viis mehe sinna maani, kus tal polnud enam sooja ega külma, kas on elus või surnud. Sooviksin uurida veel täpsemalt nende Tralfamadoorlaste kohta. 6. Mida andis selle teose lugemine ja analüüsimine juurde sinule kui lugejale? Kas sa võid öelda, et oled pärast selle teose lugemist kogenum lugeja? Miks? Vastus: Selle teose lugemine ja analüüsimine andis minule kui lugejale kindlasti jällegi ühe kogemuse juurde. Pani kannatuse proovile ning nõudis palju ülelugemist ja kaasamõtlemist. Kuna tegemist on üsna hullumeelse kuid samas ajaloolise ja hea raamatuga, siis usun, et võin ennast astme võrra kogenumaks sellel lugemisredelil nimetada.
Sisukord Sisukord....................................................................................................... 1 1Ettevalmistus............................................................................................. 2 1.1Teema kindlaksmääramine..................................................................2 1.2Ettekande eesmärgi fikseerimine;.......................................................2 1.3Esialgse plaani koostamine;.................................................................2 1.4Materjali kogumine.............................................................................. 3 1.5Materjali läbitöötamine........................................................................3 1.6Täpse plaani koostamine......................................................................3 1.7Ettekande vormistamine......................................................................3 1....
Sümbolistide vaadete aluseks on Platoni idealistilik õpetus kahemaailma reaalse ja ideaalse olemasolust. Reaalne on näiline maailm ehk ajutine peegeldab ideaalset, Ideaalne maailm on reaalse maailam taga. Ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik kes oskab luua sümboleid. Sümbol kreeka keelest märki või tunnust. Sümbol esindab teistpoolsust-ideaalset maailma, sümbol on emotsionaale vihjeline, mitme tähenduslik , sisaldab seletamatut, sümbol nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Sümbolistid vastandusid realistidele ja naturalistidele. Sümbolistide teostest peegeldub hingeline kriis, Domineerivad nukrus, ükskõiksus maailma vastu, painalikud surmamõtted. Sümbolistid võtsid kasutusele vabavärsi ja liitsid teostest erinevad aistinugud. Autorid: Boudelaire, Verlaine, Artur Reinbaund, Oscar Wilde. Eestlased- Ernst Sten. a-punane e-sinine i-roheline o-kollane u-lilla ö-tumekollane ä-tumepunane õ-pruun ü-valge Oscar WIlde (16okt 1 854- 30nov 1900)30.09
Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda ning annavad edasi sümbolismide kaudu · Sümbol igavese olemise salapärane märk, kodeeritud sõnum. Vihjeline, mitmetähenduslik, ei seleta midagi täpselt ja lõpuni, nõuab kaasamõtlemist. · Sümbolistide loomingule iseloomulik nukrus, ükskõiksus maailma vastu, vabavärss. · C.Bodelaire, P.Varlaren, A.Rimband, St.Mallarme, R.M.Rilne, A.Blok luuletajad · E.Enno (,,Lõpmata teed", ,,Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad") · Fr.Tuglas (,,Maailma lõpus", ,,Popi ja Huhuu") · Maurice Maeterlinck Maurice Maeterlick (1862-1949) · Belgia kirjanik, sümbolistliku draama esindaja · Müstik ja Jumala otsija
1% meetrist on 1 cm. 1% kilomeetrist on 10 m. 20% ühest kroonist on 20 senti. 1% kilogrammist on 10 grammi. 5% 100-st õpilasest on 5 õpilast. Kokkuvõte Käesolev töö andis ülevaate erinevatest protsentülesannetest. Arvan, et tehtud töö oli kasulik õpilase oskuste edasiarendamiseks ja lihtsamate võtete omandamiseks. Töö raskusastet võib iseloomustada sõnaga ,,keeruline". Kindlasti oli töö aeganõudev ja piinarikas. Vajas pidevat kaasamõtlemist ja arutlust. Kuid kokkuvõtteks oli töö kasulik ja tuletas meelde varem õpitut. Kasutatud kirjandus 1. http://www.hot.ee/allarveelmaa/protsent.htm 2. http://elvag.edu.ee/~pihlap/protsent/terviku_leidmine.html 3. www.delfi.ee 4. www.google.com
loomingus. Sümbol (kr symbolon - tunnus, märk) on sümbolistidele kujund, mille kaudu on võimalik täiuslikke ideid tabada. See ei kirjelda siinset maailma, vaid esindab teispoolsust, ideaalset maailma. Sümbol on kui igavese olemise salapärane märk. Sümbol on emotsionaalne, vihjeline, mitmetähenduslik, see sisaldab seletamatut. Sümbolis peituvat ideed pole võimalik lõpuni ära seletada. Sümbol peab vihjama, sisendama, mitte otse ütlema see nõuab lugejalt kaasamõtlemist. Luuletus või maal ei pea liigselt seletama, millest see räägib, pigem võib see ,,paisata esile" tähenduse sellest, mida see kirjeldab. Näiteks selle asemel, et pikalt üksilduse olemusel peatuda, võib luuletus ilmutada seda seisundit, kirjeldades üksildast lindu, nagu teeb Baudelaire oma ,,Albatrossis". 1886 avaldasid sümbolistid oma esimese manifesti ,,La Figura", milles J. Moreasi andis voolule ka nimetuse
neid arvatavasti juba ära tunda. Anna talle hunnik värvilisi klotse, hoia näiteks punast klotsi käes ja ütle: "Otsi välja teine sama värvi klots". · Vasta lapse küsimustele täpselt ja selgelt Uuringud näitavad, et selles vanuses lapsed esitavad küsimusi peamiselt faktide, mitte niivõrd tunnete kohta, täiendades sel viisil oma teadmisi. Seepärast anna lapsele alati ammendav vastus. · Vali ettelugemiseks pingsamat kaasamõtlemist nõudvad jutud. Laps on valmis kuulama keerukama ülesehituse ja suurema tegelaste arvuga lugusid. Vali raamatud, mis on huvitavad ja lapse mõistmisvõimele jõukohased, siis on tema huvi kindel. · Selgita lapsele asju. Nüüd on ta selles vanuses, mil hakkab tekkima arusaam ühe või teise käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini.
või püüab midagi olulist varjata? *Kas esineja kasutab oma ideede esitamisel mingeid üldistusi, kasutab emotsionaalseid sõnu selle asemel, et olla ratsionaalne, objektiivne ja konkreetne? /9/ Kaasamõtlev kuulamine Kui selgitatakse mingit plaani, antakse instruktsioone, kirjeldatakse mingit protsessi, tehakse ettepanekut või räägitakse midagi muud informatiivset, siis eeldatakse, et seda kuulatakse kaasamõtlevalt. Selline kuulamine sisaldab pidevat kaasamõtlemist, kuuldust aru saamist ning selle meeles pidamist. Kaasamõtleva kuulaja ülesandeks on kuulata detaile ja väiteid, aru saada seostest, mõista ettekande ülesehitust, arendada küsimusi ja vastuseid, teha kokkuvõtteid peamistest punktidest, jätta meelde olulisemat informatsiooni ning anda tagasisidet. /4/ Teraapiline kuulamine Teraapiline kuulamine eeldab oskust asetada ennast teise inimese olukorda, aru saada teiste inimeste tunnetest, uskumustest ning sellest, mida ta peab tähtsaks
* Kõne pikkust tuleb eelnevalt kindlasti mõõta, vajadusel saab seda korrigeerida. * Kasulik on selga panna samad riided, milles plaanitakse esineda. Kui nendes on ebamugav, saab proovida teisi. * Võimaluse korral tuleks paluda, et keegi kõnet kuulaks ning kritiseeriks. * Kõnelejal on kasulik harjutada esinemisruumis, kasutades ka tehnilisi vahendeid. 5.7. Keskkonna kujundamine Kõne õnnestumises mängib keskkond olulist rolli. Näiteks hämar, kitsas ja umbne ruum ei soodusta kuidagi kaasamõtlemist. Enne esinemise algust tuleb ruumi õhutada, paigutada mööbel vastavalt plaanitavale tegevusele ning veenduda, et kõik vajalik on käepärast. Kujundatud keskkond sõltub eelkõige kõne eesmärgist ja peab toetama igati edastatavat sõnumit. * Pidulike kõnede korral on ruum sobivalt kujundatud, toolid paiknevad ridades või inimesed seisavad püsti. * Informeeriva kõne puhul valitakse ruum, kus oleksid lauad, et saaks teha märkmeid
Ibseni arvates oli näitekirjaniku ülesanne kujutada ajastu vaimulaadi ja mõtteviisi. Dramaturgi ülesanne ei ole seletada näidendi tekstis seda, milline on tema kasutatud kujundite tähendus. Sümbolid peavad olema varjatud, et vaataja hakkaks näidendi üle mõtlema ja muutuks seeläbi dramaturgi kaasautoriks. Ibseni uuenduslikud põhimõtted mõjutasid draama arengut tervikuna. See polnud enam lihtsalt meelelahutus, vaid tõsine zanr, mis nõudis kaasamõtlemist. Üleminekuperioodi draamad olid filosoofilist laadi teosed, tugevate folkloorisugemete, võimaste looduspiltide ning võltsillusioonide käes heitleva kangelasega. 1860. aastate lõpul hakkas Ibsen oma draamades üha enam kujutama üksikisiku ja ühiskonna suhteid. Kaasaja ainestiku käsitlust alustab kirjanik värssdraamadega ,,Brand" (1864) ja ,,Peer Gynt" (1866). Mõlemad teosed käsitlevad isiksuse ja ühiskonna vahekordi, inimese olemasolu mõtet ja kohustusi teiste inimeste vastu
Käesolevast abimaterjalist leiate Sotsiaalministeeriumi kui seaduse väljatöötaja selgitused seaduse mõistlikuks kasutamiseks. Oluline on meeles pidada, et vaidluse korral annab lõpliku lahenduse töövaidluskomisjon või kohus. Selgituse koostajad ei taotle muutumatut tõde, vaid loodavad, et raamat aitab seadust hästi lahti mõtestada, tõstab õigusteadlikkust ning aitab luua koostööle suunatud suhteid tööandja ja töötaja vahel. Head lugemist ja kaasamõtlemist! Tallinnas, 1. aprillil 2013 5 SISUKORD EESSÕNA........................................................................................................................... 5 1. peatükk. ÜLDSÄTTED...........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
