Retsensioon „Sinu poole teel“
sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat.
Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et
Veziko mängis ise klaverit ja kitarri ning ka see, et ta rääkis lugude vahele juhtumeid oma
minevikust ning teisi huvitavaid jutte.
Lugu, mis kontserdil mulle kõige rohkem meeldis, oli „Ei ole öeldud lihtsalt tuulde“. See lugu
on kirjutatud pop stiilis. Esituse tase oli kaasahaavar ja puhas. Loo kuulamine tekitas minus
positiivseid emotsioone, kuid mingil määral ka kurbust, sest see lugu oli väga ilus, sõnad
kõlasid väga hästi, kuid viis tegi loo natuke kurvaks. See lugu oli meeldejääv, sest just seda
lugu ootasin ma kontserdil kõige rohkem ning see oli viimane lugu, mille ta esitas. Teiste
muusikapaladega võrreldes, ei jäänud teised muusikapalad sellest loost eriti alla. Lugu sobis
väga kontserdi konteksti.
annaabi.ee 
