K. Ehin „Viimane Monogaamlane“(2011)
K. Ehin „Viimane Monogaamlane“(2011)
Valisin Kristiina Ehini luulekogu „Viimane Monogaamlane“. Kuna mulle
meeldib väga K. Ehini luule üldiselt, siis sellepärast valisin ka ühe tema
luulekogust.
Teose keskseks teemaks on armastuse, tõe ja õnne otsimine kaasaeegses
maailmas ja seeläbi ka erinevate kannatuste ja valu kogemine. Teoses
domineerib lõpmatu lootus ja ootus, mis ei vii (kuhugi) lõpptulemuseni ning
kurbus ja äng, millel ei näigi lõppu olevat.
Luulekogu tajutavaks nn. peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik
sündmused aset leiavad.
Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud
vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei