Hüdrosfäär
sängivooluga mööda kindlat vooluteed. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil.
Kõige jämedamat materjali suudab vesi veeretada mööda sängi põhja või hüpitada
lühikeste vahemaade taha. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab
vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul edasi kanda. Küljeerosiooni tagajärjel
hakkavad jõed looklema e meandreeruma. Voolav vesi ja selle poolt kaasaakantav
settematerjal kulutavad intensiivselt looke väliskülge e põrkeveeru. Kulutus põrkeveerul
muudab selle järsuks ning põrkeveerude alla kuhjuvad sängi kõige sügavamad osad e
haudmikud. Kahe looke vahelisel alal, kus säng on sirgjooneline, on ka vee voolukiirus
väikesem. Nendes sängi osades toimub setete kuhjumine ja sängis kujunevad
madalaveelised osad- koolmekohad. Vanadel, geoloogilises mõttes pikka aega voolanud
jõgedel võib looklemise tõttu olla kujunenud jõelamme
annaabi.ee 
