Muinasaeg
Linnused ehitati suuremaks ja võimsamaks, suur osa viikingi ajal kasutatud küladest jäeti maha kuid head
põllumaad jäid alles,
Rahvaarv kasvas veelgi, põllumaade kasv. Võeti kasutusele uusi ehteid, põlluharimisviise. Andmeid eesti kohta
leidus 13 saj
,,läti henriku kroonikast" ja 1230 ,,taani hindamisraamat".
Sumbküla(majad on keset põldu tihedalt koos), ridakülad, hajakülad(talud üksteisest kaugel)
Ilmus uus adratüüp(Rauast), hobused vahetati härgade vastu, võeti kaarsirp kasutusele, talirukis hakkas levima.
Alles oli veel
Nisu, oder, hernes, kaer. Lõuna-eestis kasvatati kanepit, hakkas levima kolmeväljasüsteem. Käsikivi kasutusel.
Rukkikasvatuse
Levik, hapendatud taignast tehtud leib.
Tegeleti vahenduskaubandusega, kus kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodav kaup oli hõbe, pronks, raud,
sool... vastu
Viidi karusnahka ja vaha.
Eestis oli 8 maakonda milles oli 45 kihelkonda. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, eraomanduse
kasvuga
annaabi.ee 
