„Mõistatuslik Muinas-Eesti"
2007, 7). Kitsamat uurimisprobleemi justkui polegi ning edaspidi esitatakse ideid küsimuste-
ja küsitavustevaba etteantusena. Olgu siis teemaks kiviaedade sidumine rõivalõigete või
matemaatika ja aritmeetikaga, kiviaja või megaliitidega, munakoorte või hobuseraudadega.
Enne kui töö põhjalikuma analüüsi juurde minna, peaks veel märkima, et M. Remmeli
seisukohtadest arusaamist ei lihtsusta tema pidev lahtiseletamata mõistete kasutamine (nt
hüperborealane (lk 7), kaarlause (lk 30), samanism (lk 86)). Samuti puudub raamatus selge
uurimistulemuseni (kuigi kitsam probleem kui selline puudub) viiva metoodika esitamine ja
selle asemel torkavad silma kummastamapanevad liitsõnad nagu mammutiluuaritmeetika
paradigma (lk 35), mentaaltehnoloogia (lk 89 dateerimismeetodina), visiirsuundade
tehnoloogia (lk 109) või megaliitplaneeringute funktsionaalne diagnostika (lk 204 taas
dateerimismeetodina).
annaabi.ee 
