oksudeerumisest, mille tulemusel muutub viimane etaanhappeks ehk aadikhappeks. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, vois, riknenud olles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena naiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Varvuseta, terava lohnaga, veega peaaegu samasuguse tihedusega, hugroskoopne (vett imav) vedelik, mis seguneb veega igas vahekorras. Etaanhapet saadakse puidu kuumutamisel ohu juurdepaasuta ja alkoholi kaaritamisel. Toostuslikult toodetakse etaanhapet: butaani oksudatsioonil ja etanaali kataluutilisel oksudatsioonil. Etaanhape on igapaevaelus tuntuim ja kasutatavaim karboksuulhape. Teda kasutatakse toiduaadikana (3-30 %) toiduainete ning puu- ja koogiviljade, liha- ja kalatoitude konserveerimiseks, maitsestamiseks, marineerimiseks. Teda kasutatakse ka hea lahustina, lakkide, varvide, ravimite (aspiriin), plastmasside ja mitmete orgaaniliste ainete nagu naiteks atsetooni
taastuvuse piires otseselt kutusena kasutatav voi kutuseks toodeldud (vaaristatud) tahke, vedel voi gaasiline. TAASTUVUS: Biokutust saab pidada taastuvaks, kui seda kasutatakse mingil territooriumil (nt riigis) juurdekasvu piires voi sellest vahem 6. Kuidas jagatakse biokütuseid tootmistehnoloogia järgi? põlvkondadeks 7. Iseloomustage I põlvkonna biokütuseid etanooli ja metanooli. Toodetakse suhkruroost, suhkrupeedist suhkrute otsesel kaaritamisel alkoholiks; puidust, viljast, kartulist 8. Miks enamus mootorikütuseks mõeldud etanoolist ja metanoolist Euroopas töödeldakse ümber etüül-tert-butüüleetriks ja metüül-tert-butüüleetriks? nad on vähem lenduvad kuid oktaaniarv on siiski kõrge 9. Mis on kütusesegude mittelineaarne ehk mitteaditiivne käitumine? Millised kütustesegud nii käituvad? Kas see nähtus tekitab probleeme? a)Nende segude
annaabi.ee 
