L-EST97, mille parameetrid on: 1. x-telg on kollineaarne LAMBERT-EST keskmeridiaaniga 2. lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=57°31’03.19415’’ ja L0=24°00’ 3. lähtepunkti ristkoordinaadid: x0= +6375 000 m ja y0=+500 000m Kaardilehtede nomenklatuur Kaardilehtede nomenklatuuriks nimetatakse numbrite(tähtede) kombinatsiooni, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Baaskaardi nomenklatuur Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. 1:200 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:100 000 lehe numbri, mis on kolmekohaline (näiteks 641). 1:100 000 leht jagatakse neljaks, saades 1:50 000 kaardilehe numbri, mis on neljakohaline (näiteks 6411), mis on Eesti Baaskaardi leheks. Eesti Põhikaardi nomenklatuur Kui jaotada 1:200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt vasakust
4,1 = 3,4 + '4 - 180° 4 1,2 = 4,1 + '1 - 180° kontroll Kui arvutatud on negatiivne siis tuleb liita 360 °. Kui aga suurm kui 360° siis lahutada 360°. 13. nomenklatuuri järgi kaarditüki asukoha leidmine; kaardiraami koordinaadid vaja määrata Ülevaade Eesti kaardilehtede nomenklatuurist 1995. aastal töötas Harli Jürgenson Maa-ameti tellimusel välja Eesti kaardilehtede nomenklatuuri. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x-koordinaat suureneb põhja- ja y- koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaardi lehtede nomenklatuur Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Kui jaotada 1: 200 000 kaardileht 100 väiksemaks ruuduks (numeratsioon algab alt
ja 35. tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vätimiseks on X telg nihutatud 500 km lääne suunas. Kaardi mõõtkavaon 1:50000. Moonutused on kõige suuremad 0,9996. See kaart on valmistatud satelliitfotode põhjal, ja satellliidiks on Prantsuse satelliit SPOT, kaugseire andmed on vastuvõetud Rootsis ja seal on valmistatud must-valged ortofotod, mis anti üle Eesti kaardikeskusele, kus need töödeldi ümber ja formeeriti kaardilehed. Selliselt koostati digitaalne andmebaas ja see on olemas terve Eesti territooriumi kohta. Paberkandjale ei ole kõik kaardilehed veel trükitud. Kaart on ettenähtud erialaste andmekaartide aluseks ja digitaalset andmebaasi täiendatakse pidevalt. Reljeef sellele kaardile transformeeriti vanadelt kaartidelt, seetõttu esineb kõrgustes mõnes kohas tõsiseid vigu. Baaskaardi põhilisteks tarbijateks on loodusressursside uurijad, GIS, põllu-ja metsamajandus, riigikaitse, maareform, jne
Baas ja põhikaartide Kaardilehtede süsteem Eesti uus baas- ja põhikaart on jagatud 50 x 50 cm suurusteks ruutudeks ja vormistatud need kaardi lehtedena. Mõõtkavaga 1:50 000 kaardileht koosneb 25-st 1:10 000 mõõtkavaga kaardilehest. Põhikaardi 1:20 000 lehtede raamid (10x10 km) ei ühti alati baaskaardi lehtede raamidega. Eri mõõtkavaga kaardilehtede seost on mugav määrata pannes samas mõõtkavas kokkuseade lehed valguslaual kohakuti. Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x koordinaat suureneb põhja - ja ykoordinaat ida suunas. Põhja-lõuna suunas määrab kaardilehe asendi x koordinaat. Uute kaardilehtede nomenklatuur on projekteeritud 1:200 000 kaardil. Kaardilehtede nomenkaltuur on valdavalt numbriline. 1:200 000 kaardilehest hargneb 2 sõltumatut süsteemi: 1) 1:100 000 2) 1:20 000. 1:20 000 kaardilehe nomenklatuuri eristab 1:50 000 kaardilehe nomenklatuurist punkt teise numbri järel
.Teatejooksus kasutatakse erinevate pallimängudele vastavaid palle ja liikumistehnikaid. Igal jooksjal on erinev pall ja vastav liikumistehnika. „Kella” taga paikneb värav/korv, mida püütakse teatejooksu ajal tabada.„Kell” on suurem – kaugsöötudeks, teatejooksu vahemaa on pikem. Kaardimängu teatejooks · Vajaminevad vahendid: Kaardipakk · Võistluse tutvustus: Õpilased jagatakse kahte võistkonda kes lähevad kahes kolonnis otsajoone taha. Saali keskele on asetatud kaardilehed. Üks võistkond saab ülesandeks ära tuua kõik kaardilehed, mis on punast värvi mastiga (ruutu/ärtu) ja teine võistkond peab ära tooma kõik musta värvi mastid (poti/risti). Kui võistleja ei saa võistkonnale määratud kaardimasti, siis peab ta selle viima teise saali otsa ja seejärel tagasi tulema ning plaksu andma, kui võistleja võtab õiget masti kaardi, siis võtab ta kaardi kaasa ja jookseb kohe tagasi. Võidab see võistkond kes esimesena lõpetab.
Kaardijagu - mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumine. Kaardinomenklatuur kaardilehtede tähistamise süsteem. Kasutatakse väiksemõõtmeliste kaartide puhul, kui on mitu kaardilehte. Kasutatakse kinda ala erinevate kaardilehtede nummerdamisel. Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast: 1:50000 -> 6411 1:20000->64.11 1:10000->64.111 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur? Jaotus: · Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi · Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus · Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Nomeklatuur: · Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi. 39. Kuidas tagatakse kaardi loetavus? Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil.
ArvM, joonM, põikM, pindaladeM, järskusteM. 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Planil/kaardil 0,1 mm vastav joonepikkus maastikul (nt. 1:10000-1m; 1:1000-0,1 m). Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?´ Kaardijagu- mitmelehilise kaardi lehtedeks jaotumine Kaardinomenklatuur- kaardilehtede tähistamise süsteem(1:50000->6411, 1:20000- >64.11, 1:10000->64.111). Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi, x- koordinaat suureneb põhja- ja y-koordinaat ida suunas. Kaardilehtede süsteemi aluseks on 1:200 000 mõõtkavas kaardilehtede jaotus. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50 cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala 5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10 km. Eesti topograafiliste kaartide nomenklatuur, Eesti merekaartide n-r. 38. Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuud?
annaabi.ee 
