Iseseisev töö nr 3. Mõõtmistulemuste kaalude, kaalutud keskmise väärtuse ja kaalutud keskmise standardhälbe leidmine. Ülesanne 1: On toodud ühe nurga neljakordse mõõtmise tulemused. Leia selle nurga kõige tõenäolisem väärtus, selle standardhälve ning kaal. Nurga kõige tõenäolisema väärtuse saame kui leiame selle nurga kaalutud keskmise väärtuse. Kuna algandmetes on meile ette antud nurgamõõtmiste standardhälbed S, siis need ruutu tõstes saame neile vastavad dispersioonid S 2. Nurgamõõtmiste kaalud leiame 1 w= nende dispersioonide pöördväärtustena S 2i . Järgnevalt leiame mõõtmistulemustest kõige väiksema tulemuse ning valime selle β 0.
Töö lühikirjeldus Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Teades filtraadi massi ja protsendilist sisaldust, arutatakse keedusoola mass. Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud ained
- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700 Kasukate jääk 2 tk. nr. 36 (2 * 3170) 1 tk. Nr. 42 (3500) V: KOKKU SALDO (lao jääk) 9840 (soetusmaksu hinnad) 3. Varude arvestamise kaalutud keskmise meetod Ettevõte kasutab varude arvestamisel kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Laos on 124 m riiet 1 meetri hind on 5,1. Saabub juurde 2 partiid sama riiet: 1. partii 200 m 1 m hind 4,64 2. partii 355 m 1 m hind 4,26 Tootmises kasutati ja tootmiskuludesse kanti 250 meetrit riiet. • Kui palju riiet kantakse kuludesse? • Kui palju riiet ja millises summas jääb riiet lattu? 124 * 5,1 = 632,4 200 * 4,64 = 928,0
J. Kotov 16.11.2014 30.11.2014 1 1. Töö eesmärk: Selgitada toatemperatuuri mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töö käigu kirjeldus: 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist (1). Segu tehti 3 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. Vormid täideti betooniseguga ja pind siluti kelluga. 3.2 Kivistunud betooni survetugevus Katse alguses valmissegatud betoonisegu kallati nüüd vormidesse, milles moodustus betoonisegust 2 kuupi servapikkusega 100 mm.
perioodi lõpul 31.10 tuvastati inventeerimisel 8 ühiku olemasolu laos. Arvutage varu lõppjäägi maksumus ning müüdud kaupade kulu, kasutades a)iga ühiku soetusmaksumuse meetodit eeldusel, et 31.10 oli laos 5 ühikut soetusmaksumuses 170 kr/tk ja 3 ühikut soetusmaksumuses 160 kr/tk; Vastus: Kokku oli laos seisuga 31.10 (5 x 170)+ (3 x 160)= 1330 kr eest varusid. Kuluks kantav kaup: 4890- 1330= 3560 kr b)kaalutud keskmise meetodit Vastus: Varud kokku 4890: 30= 163 kr/tk Varud perioodi lõpul keskmises soetusmaksumuses: 8 tk x 163 kr/tk= 1304 kr Kulu: 4890- 1304=3586 kr c)FIFO meetodit. Vastus: Kokku varud 4890 kr Lõppjääk: 5 tk (26.10) x 176= 880 + 3 tk (11.10) x 170= 510 = 1390 kr Kulu 4890- 1390= 3500 kr 2. AS Karuott kaubavaru kohta on teada järgmist: Algvaru Märtsi ostud Juuli ostud Okt. ostud Lõppvaru 01
Teisendus toimub ctrl+shift+enter klahvikombinatsiooniga. Kovariatsioonimaatriksist saame samal viisil uuesti kaalumaatriksi. Tabel 3. Kovariatsioonimaatriks 12.25 0 0 0 0 34.81 0 0 0 0 22.09 0 0 0 0 5.29 Ülesanne 2. Reeperite A ja B vahel on rajatud neli nivelleerimiskäiku. Arvutada kõige tõenäolisem kõrguskasv, kaaluühiku standardhälve, kaalutud keskmise standardhälve ja kaalutud mõõtmiste standardhälbed. 2 Reeperite A ja B vahelise niveleerimiskäigu kõige tõenäolisem kõrguskasv on kaalutud keskmine kõrguskasv. Kaalutud keskmise leidmiseks tuleb esmalt leida kaalude ja kõrguskasvude korrutiste summa (∑wz). Kaalutud keskmine väärtus leitakse valemist ∑ wz M= , kus ∑w on kaalude summa. Kaalutud keskmise kõrguskasvu ∑w
jalanõudele erinevates Euroopa Liidu riikides enne ja pärast majanduskriisi. Samuti on eesmärgiks leida tegurid, mis nende kulutuste mahtu võisid muuta ja hinnata nende mõju. Lähtuvalt projekti eesmärgiks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: 1. Kas inimeste kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad riigi SKP-st inimese kohta? 2. Kas inimeste kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad kaalutud hindade tasemest? 3. Kas inimeste kulutused riietele ja jalanõudele sõltuvad töötuse määrast riigis? Projekti esimene hüpotees väidab, et mida suurem on SKP inimese kohta, seda suuremad on inimeste kulutused riietele ja jalanõudele. Teiseks hüpoteesiks on kaalutud hindade positiivne mõju riiete ja jalanõude tarbimisele, see tähendab, et mida madalamad on kaalutud hinnad, seda rohkem tarbitakse. Kolmandaks arvasid autorid, et
Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus 1 Käibevarade liigitus 2 Rahaliste vahendite arvestus 3 Nõuete ja ettemaksete arvestus 4 Varude arvestus 4.1 Varude arvestussüsteemid 4.1.1 Varu pidevat arvestussüsteemi iseloomustustavad punktid 4.1.2 Varu perioodilist arvestussüsteemi iseloomustavad punktid 4.2 Varu hindamise meetodid 4.2.1 Individuaalmaksumuse meetod 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod 4.2.3 FIFO-meetod 5 Kokkuvõte 6 Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Käibevara on majandusüksuse käsutuses mingil hetkel olevad ainelised ehk materiaalsed; ettevõtte käibesse investeeritud ja seal püsivalt ringlevaid rahasummad ehk käibekapital. Lähtudes majandusüksuse jooksvast majandusarvestusest on käibevaraks majandusüksuse vara, mis realiseeritakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus tavaliselt ühe aasta või tootmistsükli jooksul
Varude arvestusmeetodid: 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod; 2. Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit
Iseseisev töö nr 2 Ülesande eesmärgid 1. Arvutada paberipuidu mahud ruumimeetrites autokoormas virnade kaupa ja koormas kokku. 2. Arvutada virnatäiuse koefitsiendid igale virnale. 3. Arvutada paberipuidu mahud tihumeetrites virnade kaupa ja koormas kokku. 4. Arvutada virnatäiuse keskmine kogu koorma kohta virnade mahtude järgi kaalutud keskmisena. 5. Arvutada praagi kogused tihumeetrites virnade kaupa ja koormas kokku. 6. Arvutada praagiprotsendid virnades ja mahu järgi kaalutud keskmisena autokoormas kokku. 7. Arvutada kvaliteetse ehk kaubandusliku puidu mahud virnades ja koormas kokku. 8. Arvutada kvaliteetse puidu koefitsiendid virnades ja mahu järgi kaalutud keskmisena koormas. 9. Arvutada puiduvirnade hinnad ja kogu autokoorma hind. Algandmed
Iseseisev töö Lähikonkurentide konkurentsvõime hindamine kaubandusettevõtetes Tutvu konspektide abil kaubandusettevõtte konkurentsivõime hindamise meetodiga. Vali Tartu linna ulatuses välja konkurentsi hindamiseks sobivad kaks kaubanduseettevõtet, kes on Teie arvates omavahel lähikonkurendid. Külasta valitud kaubandusettevõtteid ja hinda nende konkurentsivõimet tabelis toodud kriteeriumite alusel 10 palli süsteemis. Arvuta erinevate kriteeriumite osakaalu ja hinnangute alusel kaalutud punktid . Arvuta kaubandusettevõtete kaupa välja keskmised hinnangud ja kaalutud punktid kokku. Kirjuta analüüs ja põhjendage enda valikuid. Kriteerium Osakaal Kauplus I Kauplus II Vahi Selver Vahi Maxima hinnang kaalutud punktid hinnang kaalutud punktid
See süsteem ei eelda automatiseeritud andmetöötlussüsteemi. Selle rakendamisel tuleks kaaluda, kas see tasub ennast ära, sest võimaldab varjata varu puudujääke [5]. 9 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS Rahvusvaheliselt tunnustatud varude hindamise meetodid on järgmised: 1) ühiku individuaalhinna meetod (specific identification method) 2) kaalutud keskmise soetushinna meetod (average-cost method) 3 )varu hindamise meetod esimeste ostude hindades -FIFO meetod (first in, first out method) 4) varu hindamise meetod viimaste ostude hindades - LIFO meetod (last in, last out method 5) varu hindamise meetod kõrgema hinnaga ostude alusel -HIFO meetod ( highest in, first out method) 6) varu hindamise meetod madalama hinnaga ostude alusel - LOFO meetod (lowest in, first out meetod).
(Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute ees asetsevatest kordajatest ja paremal pool võrdusmärki asetsevatest väärtustest. Lisaks veel mõõtmistulemuste kaaludest moodustatud kaalumaatriks W (Tabel 3). Tabel 1. Maatriks A 3 2 2 -3 6 -7 Tabel 2. Maatriks L 7.8 5.55 8.5 Tabel 3. Kaalumaatriks W 6 0 0 0 4 0 0 0 3 Lähtudes nendest andmetest ja kasutades kaalutud normaalvõrrandite lahendamiseks T −1 T mõeldud valemit X =( A WA ) A WL , leidsime maatriksi X (Tabel 4), mis koosneb T otsitavatest muutujatest x ja y. A tähistab maatriksi A transponeeritud maatriksit, st T −1 read ja veerud on omavahel ära vahetatud. Maatriks ( A WA ) tähistab aga
Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate kekkonna tingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Katsetatavad materjalid Tsement CEM I 42,5; liiv; killustik. 3. Töökäik 3.1 Betoonisegu valmistamine Betoonisegu valmistati käsitsi segades. Kaalutud kogused võeti tabelist 5.1. Segu tehti 8 liitrit. Eelnevalt niisutatud nõusse puistati kaalutud killustik ja liiv ning segati, lisati kaalutud tsement ja segati. Lõpuks lisati kaalutud vesi ja segati ühtlase betoonisegu saamiseni. 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine Segu konsistentsi määrati koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm täideti betooniseguga kolmes kihis. Iga kiht tihendati metallvardaga ( 15 mm) 25 korda sorkides ja pind siluti kelluga. Vorm tõsteti ettevaatlikut vertikaalselt
56, 52, 20, 21, 33, 30, 15, 12, 7, 31, 30, 10, 6 Korrastatud statistiline rida: 6, 7, 10, 12, 15, 20, 21, 30, 30, 31, 33, 52, 56 vanus (xi) 6 7 10 12 15 20 21 30 31 33 52 56 arv (fi) 1 1 1 1 1 1 1 2 1 1 1 1 VI. Vaatluse tulemused järgmiste arvnäitude kaudu 1. Kaalutud aritmeetiline keskmine: n - x i 6 + 7 + 10 + 12 + 15 + 20 + 21 + 30 + 30 + 31 + 33 + 52 + 56 = 24,85 x = i =1 n 13 2. Kaalutud geomeetriline keskmine; n - fi f x g = i=1 x1 1 · x2f 2 · ... · xnf n =
Pidev juurdekasv: K=k(1+r/m)astmel mt, m-intresse arvestatakse m korda aastas, Intresside pideva juurdearvestusemeetodi korral lõppkapital: K(t)=ke astmel rt, k-algkapital, r- aastane intressimäär, t- arvestatavate aastate arv. Pidevat kasvu kirjeldab funktsioon: y(x)=y0e astmel kx, Y0 ja k on parameetrid, Suhteline sagedus: pi=fi/f (kõik f-id kokku) Aritmeetiline keskmine: x(kriips)= x1+x2+....xn/N N-kogumi maht, Kaalutud aritmeetiline keskmine: x=f1x1+f2x2+fnxn/fi (kõik fi-d kokku), Kvartiilid: kui jaotada rida 4 võrdseks osaks (Q), Mood on variatsioonireas kõige sagedamini esinev number (Mo), Harmooniline keskmine: xharm=n/1/x1*1/x2..., Kaalutud harmooniline keskmine: xharm=f1+f2+f3/f1/x1+f2/x2..., Kaalutud ruutkeskmine: xrk=x1 ruudus*f1+x2 ruudus*f2/fi, Variatsioonamplituud: X=x max-x min, Dispersioon e. Keskmine ruuthälve: s ruudus=(x1-
brutomarginaali protsendi võrra. (SME IFRS 13.16). 2.4.2. Arvestusmeetodid varude kulusse kandmisel Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kulusse kandmisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest (individuaalmaksumuse meetod). (SME IFRS 13.17). Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. (SME IFRS 13.18). Iga varude objekti soetusmaksumuse kuluks kandmine lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv näiteks juhul, kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames. Juhul kui toodetavate (või ostetavate) objektide hulk on suur ning objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, on
23.märts Ost 50 53 - 25.märts Müük ? - ? 31. märts inventuur: kaupa on laos 55 tk Müügitulu leidmine: Siin on müügitehingud nüüd_ Kogus Müügihind Müügitulud 7. märts ? ? 17 000 25. märts ? ? 12 000 Kaalutud keskmine (perioodiline) Müügitulu 29 000 Müüdud kaupade 16 851,25 kulu (omamaksumus) Brutokasum 29 000 16 851,25 = 12 148,75 Müügi toimumise hetkel on laos: Kogus Hind Summa Algvaru 100 57 5700 3. märtsi ost 200 55 11000 9. märtsi ost 10 54 540 23
Linaseemneõli 10 2 spl Piim 2.5% (kaerahelbe pudru keetmiseks) 150 pool tassi Lõunasöögid (25% päevasest kaloraažist) Grammid Kogus Kell 12.00 1.variant Tatrapuder kalkunilihaga Oliiviõli 15 2-3 spl Tatrapuder, keedetud 125 5 spl kuhjaga Kalkuniliha, toorelt kaalutud 50 käelaba sõrmedeosa Porgandisalat söö palju tahad 2.variant Lõhe-täisterapasta Täisterapasta/spagetid, keedetud 90 5 spl Külmutatud juurviljasegu söö palju tahad Sulatatud juust 12% – Extra light 10 1 tl kuhjaga Oliiviõli 10 2 spl
peab ettevõttes olema otsustatud varude jäägi ja väljaminekute hindamise kord. Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus peab olema fikseeritud ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades Arvestusmeetodi valikust sõltub varude soetusmaksumuse kuluna kajastamine ja bilansis kajastuv jääkmaksumus on erinev. Vastavalt Raamatupidamise seadusele on Eestis lubatud kasutada järgmisi hindamismeetodeid: ·tükimeetod; ·kaalutud keskmise soetushinna meetod; ·FIFO meetod (first in, first out) Tükimeetodi korral lähtutakse varude tegelikust liikumisest. Soetusmaksumus märatakse kindlaks konkreetsele objektile tehtud kulutuste alusel. Kuludesse kantakse varu soetusmaksumus ja lõppjäägi maksumuseks on müümata varude maksumus. Kaalutud keskmise soetushinna meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud ja tootmisse antud varude maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Kaalutud
Küsimused õpingukorralduse IV loengu kohta 1. Mis on kaalutud keskhinne? 2. Mis on põhieksam? 3. Kuidas ja kui palju saab pikendada põhieksami sooritamise tähtaega? 4. Mis on lisaeksam ja millisel perioodil saab seda sooritada? 5. Kuidas toimub eksamile registreerumine ja millal on see kohustuslik? 6. Kuidas ja millal saab positiivsele hindele sooritatud eksamit uuesti sooritada? Milline hinne jääb kehtima? 7. Millise ajani saab sooritada arvestust? 8
Test 1 mood, mediaan, aritmeetiline keskmine, asendikeskmine, mahukeskmine aritmeetiline keskmine, mood aritmeetiline keskmine, mood, mediaan, detsiilid detsiil, kvartiil lihtne harmooniline keskmine, kaalutud aritmeetiline keskmine, kaalutud harmooniline keskmine, lihtne aritmeetiline keskmine, mood, järjestusskaala kaalutud aritmeetiline keskmine, mediaan keskmise hinnaga, keskmine hind, arvukogumis, geomeetriline keskmine, harmooniline, aritmeetline mood, mediaan, harmooniline, aritmeetiline aritmeetiline, geomeetriline, harmooniline, mediaan Test 3 asümmeetriakordaja, püstakus, järku keskmoment, algmoment, tingmoment 1. 50 2. 65 3. 65 4. 90 5. 40 6. 70 kvartiilihaare, variatsiooniamplituud 3. 30 4. 10 5. 55,6 intervallskaala, standardhälve, püstakus kordaja, ekstsess
Võrdlesin iseseisva töö käigus Raadi-Kruusamäe linnaosas Vahi külas asuvaid Selveri ja Maxima kauplusteketti kuuluvaid kauplusi. Kauplused asetsevad kõrvuti kruntidel, ettevõtted on oma äritüübilt samad ja tegu on lähikonkurentidega. Tabelis 1 hindasin 10-palli süsteemis mõlema kaupluse puhul samu kriteeriume. Arvestades kriteeriumi tähtsuse osakaalu, leidsin kaalutud keskmise ja leidsin, et nende kahe kaupluse võrdlemisel on Vahi Selveril Maxima ees konkurentsieelis. Kriteerium Osakaa Kauplus I Kauplus II l Vahi Selver ( Vahi 62, Vahi küla) Maxima X (Piparmündi 1, Vahi küla) Hinnang kaalutud punktid hinnang kaalutud punktid Asukoht 0,15 10 1,5 10 1,5
Soetusmaksumuse arvestusmeetodid Finantsarvestuses ei ole eesmärgiks kajastada varu tegelikku (füüsilist) liikumist, vaid kajastada kuluna varu väljaminekut soetusmaksumuses (või tootmisomahinnas). Arvestuse lihtsustamise eesmärgiks on välja töötatud mitmeid meetodeid [20]. Materiaalse varu hindamisel võib kasutada ühte järgmistest meetoditest, millest igaüks rajaneb erineval väärtuse muutumise oletusel: · üldise identifitseerimise (ühiku individuaalhinna) meetod; · kaalutud keskmise soetushinna meetod; · varu hindamise meetod esimeste ostude hindades FIFO meetod; · varu hindamise meetod viimaste ostude hindades LIFO meetod [8: 140]. Iga varude objekti soetusmaksumuse kindlaksmääramine lähtudes konkreetselt antud objektile tehtud kulutustest on sobiv näiteks juhul, kui igat objekti toodetakse eraldi mingi kindla projekti või lepingu raames. Juhul, kui toodetavate (või ostetavate)
d)Mõõtmiste täpsuse hindamine kaksikmõõtmiste vahede järgi Vahed: di = Rpi Rvi Parand: = d 3 d Kaksikmõõtmiste vahede aritmeetiline keskmine: = n 2 Üksiku mõõtmistulemuse krv täpsus: mm = 2( n -1) 5. Isetäpsete mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine a)Kaalutud keskmine c Iga käigu kaal: pi = L (c suvaline konstant; Li käigu pikkus) i pH Sõlmpunkti kaalutud keskmine: Hc = p (p kaal; H esialgne kõrgus) p Hc = H0 + p ( vahed i = Hi H0) b)Käikude parandid Ümardamisviga Hc puhul: ü = Hc(ümard) Hc(üm.-ta)
Tartu 2015 Sisukord Sisukord.......................................................................................................... 2 Kolme suurima osatähtsusega mulla tüüpprofiil ja selle selgitus...................3 Põllul esinevate muldade omadusi, viljakust..................................................4 Hinnang kasutussobivusele............................................................................4 Põllul esinevatele mullaerimitele boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.......................................................................................................... 5 Põllul kasutatavad agromelioratiivseid võtted................................................5 Põllumassiivi metsastamine...........................................................................5 Enamlevinud mulla osatähtsus.......................................................................6 ......................................................................
Ülesanded 3. harjutustunniks 1. Reisinõudlus liinil on antud valemiga Q (G) = 800 80G. Kohalik omavalitsus doteerib liini ning sellest tulenevalt on piletihind 1. On teada, et summaarne keskmise reisija kaalutud reisiaeg Kt = 1h ning sõitja ajaväärtus Vt = 5 /h. Omavalitsus otsustab doteerimise lõpetada, mispeale piletihind tõuseb 4-ni. Arvuta reisi üldistatud kulu G, sõidunõudlused enne ja pärast ning tarbija hinnalisa (TR) muutus. G1 = 1+5x1=6 G2=4+5x1=9 G=3 Q1 = 800-80x6=320 Q2 = 800-80x9=80 TR = 80x3+1/2x240x3 = 240+360=600 (kuna läks halvemaks, siis see number on tegelikult miinusega) 2
24.jaanuar Müük 210 220 27.jaanuar Ost 90 100 30.jaanuar Müük 30 - 250 a) Koostada jaanuarikuu kasumiaruanne, näidates ära järgmised read: Müügitulu, Müüdud kaupade omamaksumus, Brutokasum. Kasuatada: · LIFO-meetodit · FIFO-meetodit · Kaalutud keskmise meetodit b) Oletame, et olete firma finantsdirektor. Millist meetodit ja miks kasutaksite, et: · Vähendada tulumaksu · Näidata suuremat kasumit · Tagada tulude-kulude õige vastandamine a) Kasumiaruanne: FIFO (pidev) LIFO (pidev) Kaalutud keskmine (pidev)
Abramsi koonus kooniline vorm, mida on vaja segu konsistentsi määramiseks Metallvarras betooni sorkimiseks, segu konsistentsi määramisel Vibrolaud betoonisegu tihendamiseks Pressid survetugevuste ja paindetugevuste arvutamiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine Betoonisegu valmistatakse käsitsi segades. Valisime betoonisegu nr 1 (tsement 309 kg/m3, liiv 654 kg/m3, killustik #4/16 1197 kg/m3, vesitsementtegur 0,65, vesi 200 kg/m3. Eelnevalt niisutatud nõusse puistatakse kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud kooniline vorm (Abramsi koonus) täidetakse betooni-seguga kolmes kihis. Iga kiht tihendatakse metallvardaga (läbimõõduga 15mm) 25 korda sorkides ja pind silutakse kelluga.
1 kus, 0 puistetihedus, kg/m3; m anuma mass, g; m1 liiva ja anuma mass, g; V anuma maht, cm3; 2 4.2. Killustiku terade tiheduse määramine Kuivatatud killustik sõelutakse läbi sõela, mille ava vastab tera väikseimale mõõtmele. Sõelale jäänud killustikust kaalutakse 2 jaotist, millest kumbki ligikaudu 400 grammi. Kaalutud killustik asetatakse vette nii, et killustik oleks üleni vees. Seejärel võeti proovi mass vees ning arvutati terade tihedus Valem 4.2 abil. m v = m-mv kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.2 kus tihedus, kg/m3;
P15 Konstruktsiooni kandevõime. Ehitise kandevõime tulekahjutingimustes. P16 Hooldamine ja informatsioon. Tulekustutusseadmete, evakuatsiooniteede jne järelevalve ja hooldus ning elanike informeerimine tulekustutusvahenditest ja evakuatsioonist. P17 Ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi kasutatavus suitsu eemaldamisel. Tabel 2 Parameetrite kaalud Kaalutud Parameeter Kaal Hinne hinne P1 0,0576 4 0,2304 P2 0,0668 0 0 P3 0,0681 5 0,3405 P4 0,0666 5 0,333 P5 0,0675 5 0,3375 P6 0,0698 5 0,349 P7 0,0473 4 0,1892 P8 0,0492 5 0,246 P9 0,0515 5 0,2575 P10 0,0396 5 0,198 P11 0,0609 4 0,2436 P12 0,063 5 0,315
investeering. NPV mudel võimaldab kõige paremini mõõta projekti efektiivsust. •sisemine tasuvus – IRR - on projekti tegelik kasuminorm ehk projekti sisemine tulumäär ja see näitab, millise rentaabluse projekt tegelikult annab. Sisemine tulumäär näitab, mitme protsendi võrra aastas kasvab keskmiselt projekti paigutatud kapital. Sisemine tulumäär peab olema alati suurem kui nõutav tulumäär (näiteks kapitali kaalutud keskmine hind). •kasumiindeks – PI - kajastab projekti kasumlikkust suhtarvuna. Kasumiindeks leitakse tulevaste diskonteeritud rahavoogude summa jagamisel esialgsete investeeringu kuludega. 16 Selgita mõistet finantsturg; Finantsturg (inglise financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud, neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga ehk finantsturg on koht, kus toimub finantsvahendite liikumine.
Orienteeritud graaf (järjestatud)- directed graph A B K C D Joonisel toodud orienteeritud graaf on sidus (iga kaks tippu on ühendatud teega), kui aga vahetame tippe C ja D ühendava kaare suuna, siis saadud uus graaf enam pole sidus. Selgitada miks! Näide: Linnatänavad lähtudes sõidukite liikumisest, osa on ühesuunalised liiklusega, osa kahesuunalise. Võrk ehk kaalutud graaf Võrk ehk kaalutud graaf on graaf, mille igale kaarele on seatud vastavusse mittenegatiivne arv ehk kaare kaal. Võrk võib olla orienteeritud või mitteorienteeri- tud. Näide: kaal on sihtpunktide vaheline teepikkus. Kaalutud graafis võib kaal sõltuda suunast. Lühim tee: tee, mille kaarte kogukaal on vähim. Puu (Tree) Puu koosneb lõplikust tippude (sõlmede) hulgast, mis on tühi või mille üks tipp juur
lahustuvust, keedusoola protsendilisusemääramine liivasoola segus. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. · Tahke naatriumkloriid segusliivaga, kuivatatud 105 ºC juures konstantse kaaluni. · Keeduklaas · Klaaspulk · Lehter · Kooniline kolb · Mõõtesilinder (250 cm 3 ) · Areomeeter · Flterpaber Töö käik. 1. Lahustada eelnevalt koonilisse kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule umbes 50 cm3 destilleeritud vett. Lahustsegada klaaspulgaga ja seejärel filtreerida. 2. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda tihedalt vastu lehtri seina. Filtrimisel jätta võimalikult palju lahustumatut jääki koonilisse kolbi. Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. 3. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada koonilises kolvis olevale jäägile uuesti 50
Selle analüüsi puhul peab arvestama, et erinevate stsenaariumite puhul peab kapitali kogus jääma muutumatuks, st ei tohi olla üle- ega alakapitaliseeritust. Ilmutamata kujul on EBIT-EPS võrrand järgmine: (EBIT-Ie)*(1-t)/CSe=(EBIT-I d+e)*(1-t)/CS d+e kus: Ie – intresside omafinantseerimisel (sisuliselt 0) Id+e – intressid segafinantseerimisel Cse – aktsiate arv omafinantseerimisel CSd+e – aktsiate arv segafinantseerimisel 21. Kapitali kaalutud keskmise kulukuse määra (kapitali hinna) arvutamine Arvutatakse tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindades, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitali WACC=w dKd+wcKc Kus wd – võõrkapitali osatähtsus varadest Kd – võõrkapitali hind wc – omakapitali osatähtsus varadest Kc – omakapitali hind Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= Wdkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides
katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest ja keraamilisest tellisest katsekehadega. Graniidil poorsuse tegur on üsna väike, selle tõttu graniit vett praktiliselt ei ima. Selle tiheduse määramiseks kaaluti proovikeha õhus ja seejärel vees ning lahutati esimesest teine, et leida vee mass, mis vastas vette asetatud katsekeha ruumalale. See jagati vee tihedusega 1,0 g/cm3, et leida keha ruumala. Jagades katsekeha massi (õhus kaalutud) katsekeha ruumalaga, saime graniidi ruumala valemiga: m−m1 V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle
17 18,5 116 0,184 0,577 1972 33524 20 21,5 128 0,203 0,780 2560 51200 23 24,5 139 0,221 1,000 3197 73531 0 1 10410 189564 630 16,52 17,346 Geom. Harm. Dispersioon Asümm. Absoluut- Kaalutud keskm. keskm. St. hälve kordaja Ekstsess hälve keskmine ni*(xi- ni*(xi- ni*xi- ni*ln(xi) ni/xi ni*(xi-xkaet)2 xkaet)3 xkaet)4 xkaet ni*xi3 40,236 5,000 3319,95 -38258,5 440884 288,1 112,290 6,750 3923,39 -33442,2 285055 460,3 182,240 6,909 2318,95 -12809,4 70756,83 419,8
Tartu 2016 SISUKORD Mullakaardi analüüs............................................................................................ 3 Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega........................................................................................................ 3 Muldade omadused ja hinnang kasutussobivusele.............................................4 Põlluerimite boniteet ja põllu kaalutud keskmine boniteet.................................6 Agromelioratiivsete võtete kasutamine..............................................................6 Juhul kui tegemist oleks metsaga.......................................................................6 Enamlevinud mulla osatähtsus...........................................................................7 2 Mullakaardi analüüs Tabel 1
NB! Kasutada absoluutseid aadresse palk-tulumaksuvaba)*tulumaksuprotsent läheb 13% brutopalgast täida lahtrid Palgakulu kokku 5320 7315 3857 9775,5 2926 5838,7 Ülesanne 5 Lisada oma äranägemise järgi hinded tulpadesse TK6, TK7 ja KT3 Arvutada tunnikontrollide (KH_TK) ja konrolltööde (KH_KT) keskmised hinded. Kaalutud keskmise hinde (KKH) jaoks võtta tunnikontrollid arvesse kaaluga 1 ja kontrolltööd kaaluga 3: ( Päeviku hinne = Kaalutud keskmise hindega (KKH), aga näidatakse täisarvuna Keskmiste hinne näidata 2 komakohaga Värvida parima ja halvima õpilase tulemus Nimi TK1 TK2 KT1 TK3 TK4 TK5 KT2 TK6 Kalle 3 3 4 5 4 4 4 4
arvestatud: TTÜ Keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Eesmärk: Keedusoola protsendilisuse määramine liiva–soola segus. Kasutatavad ained: Tahke naatriumkloriid segus liivaga, destilleeritud vesi. Töövahendid: Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb(nr.2), mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter ja filterpaber. Töö käik: 1) Esmalt võtsin kolbi, kuhu oli kaalutud liiva-soola segu ja valasin sinna 50 cm3 destilleeritud vett ja segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel tuli lahust filtreerida, milleks kasutasin filterpaberit ja klaaspulka. Filterpaber tuleb murda keskelt kokku ja seejärel uuesti keskelt kokku. Järgmisena asetasin filtri lehtrisse ja pihustasin selle peale väikese koguse destilleeritud vett, et paber kinnituks lehtri siseseintele. Seejärel asetasin klaaspulga vastu lehtriseina nurga all ning valasin soolavett mööda klaaspulka alla
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Juhul kui üksikud varude objektid on üksteisest selgelt eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kulusse kandmisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kulutustest. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist
Lipiidide hüdrolüüs Algmaterjalile lisatud 30 ml kloroform:metanool segu (2:1 v/v) ja homogeniseeritud. Saadud segu filtreeritud läbi paberfiltri keeduklaasi, lisatud 0,2 mahtu 0,9% NaCl vesilahust ja loksutatud. Kihistunud lahusest eemaldatud pipetiga veekiht. Kloroformi kihile lisatud 0,25 mahtu vesi:metanool segu (1:1 v/v) ja segatud. Lahus tsentrifuugitud kihtide eraldamiseks ning taas veekiht eemaldatud. Kloroformi lahus kuivatatud Na2SO4-ga. Lahus valatud läbi paberfiltri eelnevalt kaalutud ümarkolbi ning vaakumrotatsioonaurutiga aurustatud lahusti pealt ära. Kolb kaalutud uuesti, lipiidide kaalutiseks saadud 0,0564 g. Lipiidid lahustatud 200 μl kloroformis, mis jagati kaheks, nii et mõlema paarilise ependorfi sai tõsta 40 μl lahust, kuna sea maksas on palju lipiide. Kloroform puhutud inertgaasiga pealt ära, lisatud 500μl 0,6N KOH lahust 90% metanoolis. Lahust kuumutatud 55-60°C 1,5-2h, jahutatud toatemperatuurini ja külmutatud -20°C.
1. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest.Ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. 2. Kasutatud töövahendid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 3. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. 4. Töö käik Lahustame kaalutud segu vees, et leida selles liiva-soola segus keedusoola protsendiline sisaldus. Mõõdame saadud filtraadi tiheduse areomeetri abil. Filtraadi tiheduse järgi leiam ette antud tabelist NaCl protsendilise sisalduse. 5. Katse andmed Lahuse tihedus ρ = 1,015 kg/m3 Maht 250ml 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a)Leian lahuse tihedusele vastava NaCl sisalduse lahuses. Kasutan lineaarset interpoleerimist kuna ette antud tabelis ei leidunud minu poolt mõõdetud lahuse tihedust.
1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõimest, veesisaldusest, vigastatud tärkliseterade hulgast, taigna valmistamise meetodist ja seadmetest, leiva kvaliteedinäitajatest.
20. Finantseerimisstruktuur ja selle analüüs Finantsanalüüsi etapid: 1) Analüüsi ettevalmistamine · Eesmärk · Uurimisülesanded · Hüpoteesid 2) Analüüs · Suhtarvude defiitsioonid, valemid, tulemuste tabelid · Suhtarvude interpreteerimine (definitsioonid ja võrdlus STAT) · Seoste analüüsimine 3) Süntees · Analüüsi tulemuste üldistamine · Soovituste väljatoomine 21. Kapitali kaalutud keskmise hinna arvutamine Arvutatakse tulumaksujärgsetest individuaalsetest kapitali hindades, mis on kaalutud iga kapitali osatähtsusega kogukapitali WACC=wdKd+wcKc Kus wd võõrkapitali osatähtsus varadest Kd võõrkapitali hind wc omakapitali osatähtsus varadest Kc omakapitali hind Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= W dkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL 24. november, 2015 1 1. TÖÖ EESMÄRK Selgitada erinevate keskkonna tingimuste mõju kivistunud betooni survetugevusele. 2. KATSETATUD MATERJALID Betoonist katsekehad, milles kasutati portlandtsementi CEM I 42,5 (normaalkivinev) 3. KATSEMETOODIKAD 3.1 Betoonisegu valmistamine. Betoonisegu valmistatakse eelnevalt välja arvutatud retsepti järgi. Segumasinasse puistatakse eelnevalt kaalutud killustik ja liiv ning segatakse, lisatakse kaalutud tsement ja segatakse. Lõpuks lisatakse kaalutud vesi ja segatakse ühtlase betoonisegu saamiseni. Komponent Kogus [kg] tsement 3,708 liiv 7,848 killustik 14,364 vesi 2,4 vesitsementte gur 2,4 3.2 Betoonisegu konsistentsi määramine. Segu konsistents määratakse koonuse vajumi järgi. Niisutatud metallplaadile asetatud
Killustiku puistetiheduse arvutakse valemiga (1). m1−m ρOpK = (1) V ρ0pK – puistetihedus [kg/m3] m1 – killustiku ja anuma mass [kg] m –anuma mass [kg] V – anuma ruumala [m3] Katse tuleb sooritada kaks korda ning erinevus kahe tulemus vahel ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. Terade tihedus ja veeimavus Kaalutud killustiku koguse (mida valitakse vastavalt tera ülemisele mõõtmisele) pannakse silindrilisse anumasse. Seejärel valatakse anumasse vett kindlaksmääratud nivooni. Proovi mahu arvutakse Valemiga 2.1 ning terade tihedust Valemiga 2.2 m−m1 V br= ( 2 .1 ) ρv m - proovikeha mass õhus [g] m1 - proovikeha mass vedelikus [g] ρv - vedeliku tihedus [g/cm³] m ρok = ∗1000 ( 2 .2 ) V br m proovikeha mass õhus [g]
tingimustes nn laokasum. See on realiseerimiskasumite erinevus, mis moodustub FIFO ja LIFO meetodite rakendamise võrdluses. Majandustegevuse käigus peab majandusüksus asendama müüdud varud. Varude asenduskulud on lähedasemad müüdud kaupade kulule siis, kui majandusüksus kasutab arvestuses LIFOt. FIFO puhul on asenduskulud suuremad, see on tingitud hindade tõusust. FIFO- meetodi kasutamine on Eestis lubatud. (1, 75-78) Kaalutud keskmise meetod 15 Kaalutud keskmise meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord teatud perioodi (näiteks nädal või kuu) lõpul.
Direct road pricing would be unpopular, charging for non-residental parking space, including out of town shopping centres. Konkurents turul vs konkurents turu pärast. Täiusliku konkurentsi saavutamise probleemid transpordis. Transpordiliikide integratsioon. Ülepakkumine. X-ebaefektiivsus. Ristsubsideerimine. Raudtee konkurents maanteetranspordiga, raudtee mastaabisääst kui argument konkurentsi piiramiseks. 4. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs. Otsene reisiaeg ja kaalutud reisiaeg. Reisija ajaväärtus. Reisi üldistatud maksumus. Turutasakaalu muutusest tingitud tarbijate hinnalisa arvutamine. Mõju vanadele reisijatele. Mõju juurdetulnud / ära jäänud reiside osas. Transpordiprojekti sotsiaalmajanduslik tasuvusanalüüs - majanduslik- ehk alternatiivkulu analüüs lisaks kuludele ja tuludele arvestatakse keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid. Tasuvusanalüüside käigus määratakse projekti maksumus/kulud, hinnatakse projekti oodatavate
Ettevõtte tulumaksumäär on 0%. Milline oleks ettevõtte kapitali hind kapitali uue struktuuri korral? hinnad võõrkapital 0,6 0,11 eelisaktsiakapital 0,05 0,105 aktsiakapital 0,35 0,185 WACC 0,136 13,60% Tehase omakapital on kaks korda suurem kui võõrkapital. Kaalutud keskmine kapitali hind on 16% ja ettevõtte tulumaksu määr 34%. Milline on selle ettevõtte võõrkapitali maksueelne hind, kui aktsiakapitali hind on 22%? kaalutud keskmine kapitali hind 0,16 ettevõtte tulumaksumäär 0,34 aktsiakapitalihind 0,22 võõrkapitali maksueelne hind ? T=0,34 TULUMAKS
annaabi.ee 
