EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND
Kääbastest on leitud põletusmatuseid ja
3
esineb ka matmist savinõudes ja urnides. Hauapanuseid on kääpais vähe. Enamik põletamata
surnuid on maetud kääpaalustesse haudadesse.
Hauainventarilt on hilised kivikalmed rikkalikuma leiuainesega. Leitavate esemete seas võib
eristada viit suuremat rühma:
I riideesemete osad metallnaastud, noatuped, pandlakesed, vöönaastud
II ehted sõled, ripatsid, käevõrud
III töö ja tarberiistad noad. Kirved, suitsed, kaaluosad, lukud, vikatid
IV relvad odaotsad ja mõõgad, nooleotsad
V keraamika
Kivikirstkalme Laevkalme
4
Muinasusund
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli
asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega
aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna