Akud
aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel
mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on
teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur
kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb.
Leelisakud
Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse
terasplekist ja elektrolüüdina kasutatakse kaaljum või naatriumhüdrooksüüdi vesilahust.
Anoodi plaadi materjaliks kasutatkse nikkelhüdrooksiidi (NiOOH) ja katoodi plaadil
kaadmiumi (Cd). Tänapäeval tuntakse neid nikkel-kaadmium (NiCd) akude nime all. 1903.
aastal Thomas Alva Edision asendas kaadiumist elektroodi rauaga ja patenteeris
raudnikkelaku (FeNi). Raudnikkel akud on laiatarbest kadunud nende madalate energeetiliste
näitajate tõttu. Ka NiCd akude turustamine Euroopa liidus on peatatud (2008.a.) seoses
annaabi.ee 
