Räni
ränidioksiidi metallilise kaaliumi aurudega. Katsed aga polnud resultatiivsed, lähtuti valest
eeldusest, et räni on metall. Gay-Lussac ja Louis Thenard (1811) viisid läbi eksotemilise
reaktsiooni ränitetrafluoriidi ja metallilise kaaliumi vahel, kuid ei suutnud analüüsida
reaktsioonil tekkinud ühendeid. 1824. aastal kuumutas J. Berzelius peenpulbriliste ainete
(ränidioksiid, raud ja süsi) segu ja tõestas, et reaktsioonil tekib raua ühend räniga
(ferrosiliitsium). Kuumutades kaaliumfluorosilikaati metallilise kaaliumiga avastas ta
sulatatud massist veega lõhustades amorfset räni. Hiljem sai kristalset räni prantsuse õpetlane
Henri Sainte-Claire Deville (1854). (11)
2. Levik
Levikult on räni teisel kohal elementide hulgas. Looduses on teda ainult ühenditena liiva,
kivimite ja mineraalide koostistes, puhtal kujul aga mitte. Puhas kvarstiliiv kujutab endast
ränidioksiidi (SiO2), raua lisandite tõttu on liiv kollakas või pruunikas. (2,12)
Maakoores on ränisisaldus 277 kg/t