Alumiinium
Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul.
Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja vesinikku ning
tekib sool. Amfoteersuse tõttu reageerib alumiinium ka leelistega, tõrjudes nende lahustest
vesinikku välja ja moodustades aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi
oksüdatsiooniaste +3. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid, mille valemit võib
avaldada üldkujul AlO * nHO . Kaaliumalumiiniummaarjat kasutatakse juba ammusest ajast
riide värvimisel.
Avastamise lugu:
1827 a sai välja paistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte
keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler
metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike.
Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid
kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid
annaabi.ee 
